Eesti liigub Euroopaga samas suunas

?Uued töökohad, produktiivsuse tõus ning konkurentsivõime tagatakse edaspidi eelkõige innovatsiooniga,? ütles äsja Stockholmist Euroopa kolmandalt innovaatiliste ettevõtete foorumilt naasnud Eesti Tehnoloogiaagentuuri juht Alar Kolk.

Kolgi sõnul sai ta kinnitust, et näiteks agentuuri alt käivitunud Spinno programm ülikoolide teadustulemuste rakendamiseks ettevõtluses on sama suund, kuhu liigub Euroopa. ?Me ei ole ei ette läinud ega maha jäänud,? ütles Kolk Eesti ja Euroopa trende kõrvutades.

Euroopa on otsustanud USA-le järelejõudmiseks teaduse ja tehnoloogia arengut forsseerida ning tõsta T&A kulutused 2010. aastaks 3 protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Eesti T&A arengukava järgi tahetakse kulutused teadusele ja arendustööle tõsta 0,6 protsendilt 2006. aastaks 1,6 protsendile SKTst.

?See tähendab, et ajaks, mil Eesti lootis Euroopa keskmisele järele jõuda, on Euroopa juba eest ära läinud,? ütles Kolk.

?Konkurents aktiivsete ettevõtete meelitamiseks teravneb,? ütles Kolk. Linnadel ja regioonidel tuleb seda oma arengukavasid koostades arvestada. ?Oluline on omada selget visiooni, et rajatud infrastruktuur oleks aktuaalne ka 4-5 aasta pärast, ütles Kolk.

?Eestis jääb mulje, et perspektiivikamad on vana majanduse sektorid,? ütles Consumetricu juht Oliver Loode, kes viibis foorumil selleks, et end Euroopas toimuvaga kurssi viia.

Loode sõnul peaksid Eesti ettevõtjad rohkem orienteeruma kasvualadele, kui valivad sektoreid, kuhu investeerida oma aega, raha ja ressursse. Sama käib investorite ja haridussüsteemi kohta. Kõige kiirem kasv on praegu vaieldamatult bio- ja infotehnoloogias, tarkvaraarenduses, nanotehnoloogias, optikas.

Euroopa ei ole Ameerika, kuid Eesti ettevõtjatel tuleks õppida opereerima ja ära kasutama seda keskkonda, mis olemas on, ütles Loode. See tähendaks aktiivsemat lülitumist Euroopa projektidesse ja programmidesse ning välispartnerite otsimist.

Stockholmis anti kolmandat korda välja ka innovatsiooni alal Euroopa kõige eesrindlikumate piirkondade auhinnad, mille Eestile kõige lähematest aladest on saanud Helsingi piirkond, Stockholm ning Kopenhaagen.

Eestile on need loorberid veel kättesaamatud, kuid Alar Kolgi sõnul on loodud hea stardipositsioon. Viimase aastaga on paika saanud innovaatiliste ettevõtete tugisüsteemid koos rahalise kattega (Tehnoloogiaagentuuri selle aasta eelarve 128 miljonit krooni), käivitunud on Spinno projekt (eelarve 13 miljonit krooni) ning olemas analüüs Eesti ettevõtete innovatsiooniuuringu näol. Uuringu järgi on ühel või teisel moel innovatsiooniga seotud kolmandik Eesti ettevõtetest.