Suurenenud lootsitasu sööb Soome laevnike kasumit

Kui varem lootsiti Eesti vetes laevu ühe kuni kolme miili kaugusel sadamast, siis nüüd suurendati lootsimisala 10 miilini ja vastavalt rohkem saab ka raha kasseerida, selgitas laevafirma Eckerö Line Eesti filiaali juhataja Katrin Sirk-Aun. Tema hinnangul on uuel riigile kuuluval äriühingul Eesti Loots lihtsalt raha vaja.

Lootsitasud suurenesid laevafirmal Eckerö Line seetõttu tänavu 25 protsenti ja söövad siinse filiaali juhi sõnul ära kogu kasumi. Ühe laeva kohta teeb see 2,5 miljonit krooni aastas lisakulu.

Sirk-Aun ütles, et seda on tehtud Eesti merenduse kaitsmise sildi all, aga eri lippude all sõitvate laevade tasude võrdlus Tallinna ja Helsingi sadamates näitab tema sõnul, et Eesti reederitele teeb Soome riik isegi suuremaid soodustusi. ?Õpetasime oma kaptenitele ka eesti keele nii palju, kui lootsieksami sooritamiseks tarvis, selgeks, aga siis hakati nõudma kesktaseme keeletesti tegemist, mis käib ilmselgelt üle jõu,? rääkis ta. Soomes Eesti kaptenitele lootsieksami sooritamisel keelenõuet ei ole, see tuleb lihtsalt soome keeles sooritada, mis tähendab erialaste terminite tundmist.

Sirk-Auna sõnul näeb lootsimine Eesti vetes üldse kummaline välja. ?Kaptenid kaebavad, et peale tulevad vanad vene mehed, kes suhtlevad nii omavahel kui sadamaga vene keeles, nii et nemad ei saa arugi, millest jutt käib,? rääkis ta. Tegelikult Soome laevade kaptenid siin lootsimist ei vajagi, sest sissesõit pole kuigi keeruline, lisas ta.

Silja Line Eesti juhatuse esimees Meelis Laido ütles, et reeglite muutmine nii ootamatult aasta algul, kui eelarved ammu paigas, paneb Soome laevafirmad raskesse olukorda ja vähendab nende konkurentsivõimet. ?Niimoodi tsiviliseeritud riigis lihtsalt ei tehta,? leidis ta. Ka Laido kinnitas, et Soome laevade kaptenid Eesti vetes lootsi ei vaja. ?Ta tuleb laevale kui maksukoguja, kirjutab ainult kviitungi ja muud ei teegi,? kirjeldas ta olukorda. Laido sõnul sunnib Eesti riik Soome reedereid ostma teenust, mida nad ei vaja ja kasseerib selle eest üha rohkem.

Uus minister Liina Tõnisson tunnistas kohtumisel laevafirmade esindajatega, et määrus sündis ASi Eesti Loots ettepanekul. Riigile kuuluva äriühingu juhatuse esimees Toomas Kõmmus ütles, et tegu on Soome laevnikelt seni neile kehtinud soodustuse äravõtmisega ja seda arutati koos veeteede ametiga, mille esindaja ka määruse teksti ette valmistas. Kuni selle aastani maksid Soome laevafirmad Eesti vetesse sisse sõites lootsitasu 50 protsendi ulatuses ja piirkonnas üks kuni kolm meremiili. ?Leidsime, et sellist topeltsoodustust olla ei tohiks,? lausus Kõmmus.

Küsimusele, kui palju suurendab muudatus tema juhitava äriühingu tulusid, vastas Kõmmus: ?Loogiline, et pikema lootsimise pealt on tulud suuremad.? Ta tunnistas, et see on üks hoobadest, mis aitab Eesti Lootsil tänavu kasumisse jõuda.

Lootside keeleoskuse kohta ütles Kõmmus, et eesti ja inglise keele oskus on kvalifikatsiooninõuetes sees, kuid taset pole määratud. ?Vene keeles ajavad nad asju seetõttu, et mõningad teised sadamastruktuurid, nagu näiteks puksiiriteenistus, on venekeelsed,? selgitas ta.

Ometi kurtis üks Eckerö Line?i kapten, et loots ei osanud tuule suunda talle muul moel öelda, kui pidi selle paberile joonistama, rääkis Katrin Sirk-Aun.

ASi Eesti Loots eelmise aasta käive oli 44,5 miljonit krooni ja kahjum 1,9 miljonit krooni, kuid see tuli Kõmmuse väitel laevade amortiseerimise tõttu. Lootside käsutuses on 16 lootsikaatrit ja tööd teeb 50 lootsi.