Lugedes Äripäevast Tõnis Arnoveri kirjutist
?Ülepakutud must stsenaarium? jõudsin järeldusele, et meie kommentaatorid ja võib-olla ka poliitikud ei oska adekvaatselt hinnata
tax-free-kaubanduse tähtsust kohalikele laevaliinidele.
Tax-free-kaubanduse lõpetamine Inglismaa ja Prantsusmaa (või Iirimaa-Hispaania) vahelises laevaliikluses on midagi muud kui Põhjamaade-vahelises laevaliikluses. Põhjamaade kõrged aktsiisid koos alkoholimüügi piirangutega on tekitanud olukorra, kus vahe alkoholi ja tubakatoodete sisseostu- ja müügihinna vahel võib olla mitmekordne. Laevafirmade sissetulekutest moodustab tax-free müük 30?50 olenevalt liinist. Põhjamaalasest klient on oma tarbimisharjumustelt laevaostudele truu, ehkki maal võivad hinnad olla madalamad. Reisile minnakse tax-free võimaluse pärast. Lääne-Euroopa liinidel oli tax-free suhteliselt väike hinnasoodustus, mille pärast eraldi reisima keegi ei läinud.
Tax-free-kaubandusele on üles ehitatud paljude reiside müük ja pakkumine. Seepärast nimetaksin tax-free-kaubandusest loobumist Euroopa Liiduga liitumisel mitte ülepakutud mustaks stsenaariumiks, vaid pigem alahinnatud ohuks Tallinki ja kogu Eesti merenduse jaoks. Julgen väita, et Eesti areng (võrreldes näiteks Läti ja Leeduga) on olnud kiirem suures osas tänu heale laevaühendusele Soome ja Rootsiga, mis omakorda on tormiliselt arenenud just tänu tax-free-kaubandusele. Lähilaevaliiklus ro-ro- ja reisiparvlaevadega on meie logistilise edukuse üks aluseid. Kahtlejaile võiks huvi pakkuda lihtne võrdlus. Eesti sadamate kaudu liigub aastas kaupa konteinerites ca 0,5 miljonit tonni, ratastel (ro-ro, reisiparvlaevad) ca 4 miljonit tonni. Soome ei ehita jäämurdjaid ega toeta laevaomanikke nende edukuse nimel, vaid ikka riigi ekspordipotentsiaali ja konkurentsivõime arendamiseks.
Kommentaar ilmus Äripäev Online?i foorumis