Esimene tööseadus, mida valitsusliit muutma asus, oli töö- ja puhkeaja seadus. Noorte tööajakorralduse erisusi sätestavate seaduse sabas peitusid kõigi töötajate puhkeaega kärpivad normid, mis valitsus kiitis heaks 19. märtsil, muudatustest ametiühinguid teavitamata.
1996 sõlmiti kokkulepe, mille järgi kujunes hea tava, et valitsus saadab tööseaduste eelnõud enne otsuse tegemist sotsiaalpartnereile. Miks siis eelnõu viimasest redaktsioonist ei peetud vajalikuks ametiühinguid teavitada ja millised on muudatused, mida varjati?
Valitsus otsustas, et töötajad puhkavad liiga palju, Eesti majandusedu huvides tuleb kohe luua tööandjale võimalus nende puhkeaega kärpida. Esialgu vähendatakse lõunavaheaega (seaduses vaheaeg einetamiseks ja puhkamiseks). Kehtiva seaduse järgi on lõunavaheaeg 30 minutit kuni tund, eelnõu järgi vähemalt 20 (alaealisele 30) minutit, ülempiiri pole.
Lõunavaheaja lühendamise eesmärk pole lihtsalt töötajatele ?ärategemine?, selle taga on tööd kolmes vahetuses korraldavate ettevõtjate soov tagada katkestamatu töö. Kui kahe vahetuse pikkus on 8 tundi ja kolmas 7 tundi, on raske tagada töötajatele 30minutilist vaheaega. Võimalikud lahendid on lühendada vahetuse kestust 10 minuti võrra palga säilitamisega (arvestades palkade suurust konveiertööstuses pole see tööandjale eriti koormav) või arvata einestamise aeg tööaja hulka (siis võib lõunavaheaja andmisest loobuda). Selliseid ettevõtteid ei ole Eestis palju, peamiselt on tegemist tekstiilitööstusega. Jäägu see nende ettevõtjate südametunnistusele, et parim viis reguleerida asutusesisest töökorraldust on seaduse muutmine. Ametiühinguid hämmastab see, et valitsus vähendab paari ettevõtja huvides kõigi töötajate õigusi.
Eelnõu ei sätesta lõunavaheaja maksimumpiiri. Teoreetiliselt võib vaheaeg kesta nt ka 4 tundi, töötaja töötab tipptundidel, vaiksemal ajal passib. Tema tööpäev võib venida 12tunniseks, makstakse aga 8 tunni eest. Praegu eeldab tööpäeva osadeks jaotamine kokkulepet töötajatega ja see süsteem töötab. Eelnõu suunab tööandjat vähem kokku leppima ja enam ühepoolselt kehtestama lausa vägivaldseid töötingimusi.
Eelnõu lubab vähendada vahetustevahelist puhkeaega tööinspektori nõusolekul (kehtiv miinimum on 11 tundi), ehk nagu jumal juhatab, kas või kahele tunnile. Selle ajaga jõuab töötaja käia kodus riideid vahetamas. Aega isiklikuks eluks eelnõu tegijad ette ei näe.
11 tunni reegel on töötaja tervise seisukohalt põhitagatis ? võimalus täistöövahetuste vahel end välja puhata. Väsinud töötaja võib põhjustada tööõnnetuse või avarii, lõpptulemus on läbipõlemine ja tervisekahjustused. Igapäevase puhkeaja andmist nõuab ka Euroopa Liit.
Hetkel kuum
Investorite seas on FedEx ja Foxconn
Kui eelnõu sellisel kujul jõustub, tekib absurdne situatsioon: tööandja paneb töötaja viimase piirini töötama ja oluline pole see, mida arvavad sellest töötajad või nende esindajad, vaid see, mida arvab riigivõimu esindaja.
Töö- ja puhkeaja seadus on tööajakorralduse osas piisavalt paindlik. Igasugused muudatused töötajate puhkeajas on õigustatud vaid siis, kui töötajad on ise sellega nõus ja raskete tööajatingimuste kehtestamine toob kaasa töö- ja palgatingimuste paranemise. Selleks on vajalik dialoog töötajatega, mitte vägivaldne seadusandlik initsiatiiv.
Autor: Margarita Tuch