Aktsiisipetturite tuvastamine muutub uue määrusega raskemaks

Mitmed kütusekeemikud väitsid, et Euroopa auto- ja kütusetootjate omavaheline kokkulepe sätestab happesuse piirnormiks diislikütuses 0,08 mg 1 g kütuse kohta. Praegune happesuse norm on 2,5 korda suurem kui mainitud kokkulepe. Lisaks 8,4 korda suurem kui enne detsembrit 2001, mil parandus ellu viidi.

?Mida väiksem diislikütuse happesus, seda kasulikum mootorile,? märkis professor Mihkel Naams.

Naams ja tema kolleegid kinnitasid, et enne detsembrit 2001 elluviidud parandus takistas üsna oluliselt erimärgistatud diislikütusest happega värvi väljapesemist.

Isegi kui põllumajanduslikust diislikütusest värv happega väga hoolikalt, segamispumpasid jm kõrgeklassilisi seadmeid kasutades välja võtta, suureneb diislikütuse happesus. Alati jäävad mingid jäägid, mida keemikutel on võimalik avastada ja mida vastavaid keemilisi aineid lisades ei viitsita või ei jõuta ajapuudusel kõrvaldada. Sealtkaudu kasvab tollile ja teistele riigiametitele vahelejäämise oht.

Praegu uurib tolliamet, miks Lukoil on müünud maha kahtlaselt suuri koguseid põllumajanduslikku ehk erimärgistatud diislikütust.

?Happesus ei ole Euroopas kohustuslik näitaja. Seega ei ole ministeerium midagi valesti teinud,? märkis tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna peainspektor Andres-Ivar Kadaja.

Mihkel Naams kinnitas, et Euroopas ei ole see tõesti kohustuslik. Happesuse määr on defineeritud, kuid seda ei kontrollita. Professor märkis samas: ?Kuid meil on petturid, mujal maailmas kaugeltki nii palju petturlusega ei tegeleta.?

Paranduse üks põhilisi elluviijaid, majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja asetäitja Ell-Mari Koppel ei olnud väliskomandeeringu tõttu kättesaadav.