- OMX Baltic−0,22%307,38
- OMX Riga−0,48%871,29
- OMX Tallinn0,28%2 052,28
- OMX Vilnius−0,33%1 207,15
- S&P 500−0,67%5 802,82
- DOW 30−0,61%41 603,07
- Nasdaq −1%18 737,21
- FTSE 100−0,24%8 717,97
- Nikkei 2250,47%37 160,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,2
- OMX Baltic−0,22%307,38
- OMX Riga−0,48%871,29
- OMX Tallinn0,28%2 052,28
- OMX Vilnius−0,33%1 207,15
- S&P 500−0,67%5 802,82
- DOW 30−0,61%41 603,07
- Nasdaq −1%18 737,21
- FTSE 100−0,24%8 717,97
- Nikkei 2250,47%37 160,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Allhange keeras langusesse
Maailmamajanduse jahenemisest ja telekommunikatsioonisektori madalseisust tingituna vähenesid allhanked eelmisel aastal 7 protsenti, ühes sellega vähenes ka sissevedu töötlemiseks.
Ühispanga analüüsiosakonna juhi Sven Kunsingu hinnangul langes allhangete osakaal Eesti ekspordis 2001. aasta teisel poolel enam-vähem sinna, kus ta oli enne 2000. aastat, moodustades kolmandiku ekspordist.
Firmadena, kus allhange vähenes, nimetas Kunsing Põhjamaade elektroonikatööstuse tarnijaid, nagu Elcoteq, aga ka JOT Automationi ja Harju Elektrit. ?Täpselt ei oska öelda Wecan Electronicsi Eesti tütre kohta, kuid tundub, et nende mahud ehk isegi kasvasid pisut,? rääkis ta.
Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Maria Hinrikus ei näinud allhanke vähenemises siiski mingit krahhi. Allhangete rohkem kui sajaprotsendiline kasv 2000. aastal ehk sisuliselt kahekordistumine on asendunud küll langusega, mahtude osas suuri muutusi aastate lõikes pole: kuna nii 2000. kui ka 2001. aastal oli murdepunkt aasta keskel, siis ongi nii 2000. kui 2001. aastal maht 22?23 miljardit krooni. ?Suured kasvud ja langused on pigem lihtne matemaatika,? sõnas Hinrikus.
Langusnumbreid luges mõneti tehniliseks küsimuseks ka Kunsing. ?Vähenemine tulenes osalt sellest, et 2000. aasta viimane ja ka 2001. aasta esimene kvartal olid sisuliselt tipp- perioodid, mil allhange ulatus peaaegu 50 protsendini ekspordist,? ütles ta. ?2000. aastal allhanke mahud sisuliselt kahekordistusid.?
ASi Elcoteq Tallinn personalijuhi Liia Rentik ütles, et nende ettevõttele on allhanke vähenemine otseselt mõjunud. ?See on seotud maailma elektroonikatööstuse telekommunikatsioonisektori madalseisuga ning 3G tehnoloogia viibimisega,? sõnas ta.
Elcoteq Tallinn koondab aprilli-maikuu jooksul 270 inimest 3G mobiiltelefonide valmistamiseks tellimuste viibimise tõttu. Veel veebruaris oli Elcoteqi grupi asepresident Osmo Kammonen öelnud, et Tallinna tehases ei tule tänavu nii suuri koondamisi, nagu oli eelmisel aastal. 2000. aasta lõpus töötas Elcoteqi Tallinna tehases 3137 inimest, selle aasta alguseks on töötajate arv vähenenud 2000 inimesele
Rentiku sõnul loodab Elcoteq, et telekommunikatsioonisektori madalseisu mõju hakkab mööduma 2003. aasta alguses.
Ka Sven Kunsingu sõnul on halvim aeg tõenäoliselt möödas. ?Praegustest tasemetest allapoole kukkuda on raske,? lausus ta. ?Selle aasta teisest poolaastast muutub võrdlus eelmise aastaga tunduvalt positiivsemaks.?
Rahandus- ja majandusministeeriumi ülevaate ?Eesti majandus aastal 2001? kohaselt hoiab languses allhange Eesti väliskaubanduse kasvu tagasihoidlikuna ka selle aasta esimesel poolel. Elavnemist nähakse aasta teisel poolel.
Hetkel kuum
Eesti majanduskasv ületas ELi oma
2001. aastat tervikuna oli rahandus- ja majandusministeeriumi hinnangul Eesti majandusele tervikuna suhteliselt hea. Maailmamajanduse jahenemine siinset majanduskasvu oluliselt ei mõjutanud, majandus kasvas aasta kokkuvõttes 5,4 protsenti ? Euroopa Liidu majandus kasvas eelmisel aastal vaid 1,6 protsenti.
Majanduskasv tugines peamiselt sisenõudlusele, märkimisväärne, 17,2 protsenti, oli investeeringute kasv. Kui aasta esimesel poolel oli kasvutempo mõõdukas, siis kolmandas ja neljandas kvartalis ületas kasvumäär 25 protsendi piiri.
Investeerimisaktiivsus peaks jätkuvalt tõusma. Prognoos tugineb ettevõtete paari eelneva aasta headele kasumitele ning lisakapitali kaasamise lihtsusele koos rekordmadalate intressimääradega.
Eratarbimise kasv aastal 2001 oli aga tagasihoidlik. Eriti madal, 1,1 protsenti, oli see teises kvartalis. Aasta kasvuks kujunes siiski 3,4 protsenti.
?Eratarbimine ei näita päris seda pilti, mida eeldaksid hõivatuse ja palgataseme kasvud,? ütles rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütik osakonnajuhataja ülesannetes Andrus Säälik.
Väikese kasvu ühe põhjusena näevad ministeeriumid seda, et palgatõus oli rohkem statistiline ja seotud miinimumpalga tõusuga. Vähese kasvu teine põhjus on erasäästude rohkenemine, mida näitab hoiuste kasv pankades.
Sellel aastal oodatakse eratarbimise kasvu kiirenemist: palkade kasv on jätkuvalt kiire, eelmise aasta võrdlusbaas aga madal. Ka peaks eratarbimist kasvatama tarbijate kindlustunde paranemine.
2001. aastal kasvasid Eestis tarbijahinnad 5,8 protsenti. ?Veelgi kiiremat vabalt kujunevate hindade kasvu oli raske ette näha,? öeldakse ministeeriumite ülevaates. Oluliselt mõjutas inflatsiooni elektri hinna tõus jaanuaris, veebruaris kasvasid teised administratiivselt reguleeritavad hinnad.
Lähemas tulevikus mõjutab tarbijahindasid rohkem suletud sektor. Tõusevad administratiivselt reguleeritavad hinnad, eelkõige elektri hind, vähenevad aga käibemaksuerisused.
Rahandus- ja majandusministeeriumi makromajandusprognoosi kohaselt jätkub tänavu esimesel poolaastal majanduskasvu aeglustumine ning SKT kasv jääb mõõdukaks. Teiseks poolaastaks on oodata peamiste väliskaubanduspartnerite majanduse taastumist, millega seoses Eesti majanduskasv tõenäoliselt kiireneb.
Rahandusminister Harri Õunapuu sõnul on majanduskasvu prognoos selleks aastaks 4 protsenti. ?Olen optimistliku ellusuhtumisega,? kommenteeris Õunapuu prognoosi.
Samas nimetas Õunapuu ohte, milleks on tarbijate madal kindlustunne, jätkuvalt madal välisnõudlus, Venemaa areng Eestile edu toonud transiidi alal ning toiduainetetööstusele kulukas euronõuete täitmine.
Enimloetud
1
3
Pankrotihaldur pole kolm kuud Madis Müüri kätte saanud
5
“Teeme tööd ja näeme vaeva”
6
Haldur: juht hävitas ka Prantsusmaa ühingu
Viimased uudised
“Valitsuse väited on täiesti võhiklikud”
Hetkel kuum
Pankrotihaldur pole kolm kuud Madis Müüri kätte saanud
Haldur: juht hävitas ka Prantsusmaa ühingu
“Teeme tööd ja näeme vaeva”
- ST
5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele