Austraalia sobib Eestile eeskujuks

Viimasel ajal virisetakse pidevalt inflatsiooni, madalate palkade ja hirmuäratava Euroopa Liiduga ühinemise teemadel. Minu arust tuleks seda võtta pigem kui väljakutset Eesti majandusteadlastele. Ei saa oodata käed rüpes, et ehk keegi teine tuleb ja päästab meie majanduse võimalikust kriisist.

Lugesin ajakirjast The Economist artiklit Austraalia majanduse viimase aasta õnnestumiste kohta. Selgus, et eelmisel aastal, kui üle kogu maailma oli valdav majanduslangus, jätkus Austraalias majanduslik õitseng. Miks?

Viimase kümne aasta jooksul on Austraalia dollar olnud nõrk, valitsenud on sularaha defitsiit ja järjest kasvanud välislaenu koorem. Austraalia dollar tundus kaitsetu ja kardeti, et see kukub nagu Mehhiko peeso 1994.?95. a kriisi ajal. Kuid raha väärtus on kahanenud märksa vähem kui eeldati. Isegi nii vähe, et Austraalia reservpank sai ka siis intressikasumeid, kui dollar langes.

The Economist oli tõtanud Austraaliat kohe Mehhikoga võrdlema, kuid tegelikkuses oli Austraalia madalseisu põhjuseks eelkõige kaval poliitika riigi konkurentsivõime tõstmiseks tulevikus. Esialgu andis see küll tagasilööke, kuid möödunud aasta tõestas, et kannatlikel austraallastel läheb hästi.

Oli kolm põhjust, miks Austraalia pidas vastu ülemaailmsele majanduslangusele. Esiteks oli Austraalia dollar juba enne nõrk. See ei tõstnud mitte ainult manufaktuuride konkurentsivõimet, vaid ka tarbekaupade eksportijad lõikasid kasu, kuna nende toodangut arvestati USA dollarites.

Teiseks aitas kinnisvarahindade tõus, mis oli tingitud rekordiliselt madalast intressitasemest ja valitsuse toetusest esmakordsetele majaostjatele.

Kolmandaks ei saanud Austraalias tulla nii ulatuslikku krahhi infotehnoloogias, sest IT-firmad moodustavad seal vaid 15% kesksest aktsiaturust. USAs on see protsent 45.

Ometi kardavad sealsed spetsialistid, et inimestel on liiga suured kohustused võrreldes sissetulekutega. Väidetavalt on vaatamata madalatele intressimääradele inimeste võlakoormus juba kõrgem, kui see oli 1980ndatel aastatel. Näen siin paralleeli Eestiga. Meilgi on võlgu elamine olude sunnil paratamatu. Ma ei usu siiski, et see Austraaliale komistuskiviks saab, sest reservpank lõi ju ise hinnad varakult üles, et mitte olla sunnitud neid hiljem äkitselt tõstma. Niiviisi on austraallased juba pikemat aega harjunud sellega, mis viimasel ajal rikkamates arenenud riikides toimub. See oli põhimõtteliselt sama ettenägelik käik kui see, mille tegi omal ajal Taani valitsus, kui ta kehtestas mitu korda kõrgemad keskkonnanõuded kui mujal Euroopas. Seetõttu on tema ettevõtjad konkurentsivõimelisemad kui madalamatelt keskkonnanõuetelt alles nüüd kõrgematele üle minevate maade ettevõtjad.

Tuleviku peale võiks meiegi Riigikogu mõelda. Austraalia poliitikud ja majandusmehed alustasid juba varakult ettevalmistusi võimaliku majanduslangusega võitlemiseks. Nõrga dollari suhtes pidid nad niikuinii midagi ette võtma ja õige oli muidugi terve riigi maksupoliitika ja strateegiad korraga üle vaadata, millega nad ka suurepäraselt hakkama said.

Usun, et Eestilgi oleks Austraalialt üht-teist õppida. Austraalia tegi oma inimeste jaoks pikaajalised plaanid. Meil suudetaks sedasama, kui Riigikogu kaasaks oma tegevusse rohkem majandusharidusega inimesi ja üritaks hoida maksusüsteemi stabiilsena.

Autor: Tiina Niin