Krediitkaardiandmed sisesta lukuga lehelt

Võrgus asuvast välismaisest e-ärist kaupa tellides arvestatakse tavaliselt summa Eesti kroonidesse rahvusvahelise kaardiorganisatsiooni korrespondentpanga kursi alusel.

Kui on täidetud kodulehel olev veebivorm ostu sooritamiseks, broneeritakse kliendi kaardil raha hetkel, mil tehing autoriseeritakse. Lõplik summa, mis kuulub kliendi poolt tasumisele, võetakse tema kontolt maha peale seda, kui kaupmees edastab tehingu panka.

Kliendile võib mõnikord tulla üllatusena esialgselt broneeritud ja hiljem arvelt maha võetud summa erinevus. Tavaliselt on see põhjustatud lisateenuste kasutamisest, näiteks kauba kohaletoomise tasu, mis ei sisaldunud esialgses hinnas, kohalikud maksud, mis lisati kaupmehe poolt või hotellis peatudes näiteks minibaari kasutamine või muud eraldi tasu eest lisateenused.

Petturite lehekülgede äratundmiseks soovitab Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg kontrollida tabaluku olemasolu veebilehekülje allservas: turvalistel lehtedel on see olemas. ?Sinna klikkides peab olema nähtav informatsioon, mis iseloomustab lehe turvalisust (näiteks SSL 128 bit). Turvalisust tuleb vaadata just selle interne-tilehe puhul, kuhu klient oma kaardinumbri sisestab,? soovitab Tamberg. ?Alati tuleb arvestada sellega, et kaardinumbri küsimise eesmärgiks on maksenõude esitamine kaardi valdajale. Kaardinumbri alusel klienti ei identifitseerita.?

Turvalisuse tagamiseks maksab kontrollida, kas internetileht sisaldab andmeid firma kohta, kes teenust osutab, ja aadressi, kuhu pöörduda probleemide korral.

Hotelli broneerides, autot rentides või elektroonilist lennupiletit ostes ei sobi aga ainult elektrooniline krediitkaart, kuna kohapeal nõutakse füüsilise kaardi olemasolu. Muus osas aga on näiteks Ühispanga elektrooniline maksevahend igati turvaline, kuna selle saab tekitada vaid konkreetse ostu ajaks ja kaardiandmete kuritarvitamine isegi pealtkuulamise puhul on hiljem välistatud.