Tasuline erialaharidus vähendab tööpuudust

Tööpuuduse põhjused Eestis on paindumatu haridussüsteem, ebapiisavad investeeringud ja tööjõu immobiilsus. Neid probleeme aitab lahendada tasuline erialaharidus.

Ülikoolidesse on konservatiivsus sisse programmeeritud. Ka kutsekoolid ei taha areneda. Kuidas seda paindumatust murda, kohanemaks majandusruumi muutumisega?

Tasulise erialahariduse tingimustes mõtleb õpilane hoolega läbi, mis eriala ta valib, et lõpetamise järel poleks probleeme töö leidmisega ja õppekulude tasumisega. Kool omakorda peab pakkuma erialasid, mis käivad majanduse arengust sammu võrra ees.

Kõigepealt tuleks ära kaotada riigi tagatud õppelaen, sest paljud tõlgendavad tagamata laenu tagastamatu abina. Igati loogiline on maksta hariduse eest tulevikus loodavate väärtuste müümisega teenitud tuludega ehk tulevaste sissetulekutega. See argument, et vähekindlustatud noored siis hariduseta jäävad, ei kehti, sest selline maksmiskord on võimalik kõigile sõltumata perekonna materiaalsest olukorrast.

Praktiliselt tähendab see seda, et õppur kirjutab enne õppima asumist alla maksegraafikule. Kui ta hiljem selle vastu eksib, siis paneb kool ta nime võlglasena internetti üles. Igaüks elab üha enam oma usaldusväärsuse müümisest. Nii et kui tulevikus võimalik koostööpartner taustauuringu käigus avastab inimese nime võlglasena, siis ta ilmselt loobub koostööst. Kooli ees oleva finantskohustuse eelis võrreldes riigi poolt tagatud õppelaenuga seisneb selles, et siis on kool ise huvitatud noorele sellise hariduse andmisest, mis tal finantskohustust raskusteta täita võimaldaks.

Kui värskel koolilõpetanul on finantskohustus kooli ees, siis ei ole tema jaoks alternatiiv jääda paremaid aegu ootama. Ta peab minema sinna, kus on töö. Väheneks ka regionaalne tööpuudus. Riiklik tellimus ja üliõpilastele toimetulekutoetuste jagamine on kahjulikud.

Mida täielikumalt kõrgharidus ja kõik sellega kokkupuutuv avaliku sektori eelarvest välja tõstetakse, seda kiiremini ja tõhusamalt kogu mehhanism tööle hakkab. Seda kiiremini me näeme ka töötuse vähenemist.

Täiendõppel ja ümberõppel ei ole tulevikku, sest nõudmised tööjõule on juba niivõrd kõrged, et mingi koolitus inimese positsioone tööturul ei paranda. Loevad akadeemilised teadmised. Seepärast on ka keskharidusel rohkem tulevikku kui kutseharidusel, sest see valmistab inimesi ette akadeemiliste teadmiste omandamiseks ja loomingulisemaks karjääriks. Kui keskharidus on jätkuvalt tasuta ja kutseharidus muutub tasuliseks, siis hakkavad kutsehariduse positsioonid hääbuma.

Üldiselt mulle meeldiks, kui kutseharidus Eestis peaaegu välja sureks. Siim Kallas ütles oma kõnes 22. jaanuaril Riigikogus, et Eesti majandust on tabanud alltöövõtu ja transiidi vähenemine. Tegemist on väärtusloomeahela madalamate redelipulkadega. Kuna eestlaste tööjõuhind on tõusnud ja neid töid oskavad teha ka teised rahvad, siis on loomulik, et jääme neist ilma. Järelikult peab Eesti rahvas sissetulekute kasvu nimel väärtusloomeahelas ülespoole trügima, mis tähendab, et las neid töid, mida teised rahvad teha oskavad, teevad teised rahvad.

Kutsehariduse osakaal kujuneks tasuliseks muutmise järel kaduvväikseks, aga need kutsekoolid, mis oma ülesannete kõrgusel on, jäävad alles ja naudivad head elu.

Kui kutse- ja kõrgharidus riigieelarvest välja tõsta, siis vabaneb raha, et üldhariduskooli õpetajatele suuremaid palku maksta. Tulemusena võib kooli oodata palju paremal tasemel tööjõudu.

Töötuse põhjus on üldiselt see, et haridussüsteem elab iseseisvat elu ega teeninda ühiskonda. Sissetulekud ju diferentseeruvad hariduse järgi. Kui inimene on töötu, siis sellepärast, et tal pole väärtusloomevõimet ehk haridust.

Autor: Kadri Kiilas