Enne 2000. a ESSiga (Falck) sõlmitud lepingut kulutas linn liikluskorralduskeskuse andmetel bussipiletite levitamiseks ning edasimüüjatele ehk kioskitele vahendustasu maksmiseks keskmiselt 500 000?600 000 krooni kuus.
Praegu on ESSi käive firma avalike suhete direktori Indrek Lindsalu andmetel seoses mainutud lepinguga keskmiselt 800 000 krooni kuus.
Teisisõnu on tegemist summaga, mis linn maksab ESSile lepingu täitmise eest. ESSile lisandub ka aastane boonustasu, mis sõltub piletite läbimüügist. ESS saab endale 30 enam müüdud piletitulust.
Keskmiselt läheb leping linnale seega maksma umbes miljon krooni kuus. Kodanike seaduskuulekuse paranedes ja piletikäibe kasvades tõuseb see veelgi.
Seega võtab nn piletite müügi turvamisteenus, mille ESS on endale peale levitamise ja kioskitele vahendustasu maksmise kõrval enesele võtnud, linnalt 300 000?400 000 krooni kuus.
Müügi turvamine seisneb peamiselt selles, et aeg-ajalt kontrollib ESSi turvamees, ega kioskites võltspileteid müügil pole.
Mõnede teiste turvafirmade hinnakirjadega tutvudes selgus, et piletite laialivedu nende autos ja turvamehe saatel maksab umbes 800?1000 krooni päev. Seega 10 000 krooni kuus, kui arvestada, et seda teenust vajab linn umbes kolm korda nädalas.
Sama suurusjärgus summa eest kuus oleksid turvafirmad valmis ka kioskitel võltspiletite müügi tõkestamise kohalt silma peal pidama.
ESSi ja Tallinna linna tollase transpordiameti vahelisest lepingust selgub, et teised turvafirmad löögile ei pääsenud. Linn tegi pakkumise ainult ESSile. Rakendati riigihangete seaduse paragrahvi, mis lubab teha pakkumise ühele firmale, kui tekib ?erakorraline vajadus?.
Lepingule alla kirjutanud tollane transpordiameti juhataja Mati Songisepp keeldus kommentaaridest.
Vestlustest tema sama sõnaahtrate kolleegidega selgus, et ?erakorraline vajadus? seisnes järsus võltspiletite arvu kasvus. Linn kannatas miljoneid kroone kahju. Leping ESSiga sõlmiti, et turvafirma nende levikut kuidagi piiraks.
Hetkel kuum
Kõik kopterites olnud inimesed hukkusid
Piletitesse turvaelementide sisseviimise eest maksis toona ja maksab ka praegu linn. Tollal turvaelemendid põhimõtteliselt puudusid, mis tõigi kaasa piletite võltsimise.
Vastates küsimusele, miks valiti sellise soodsa lepingu jaoks välja just ESS, rääkisid linnaametnikud ESSi ?varasemast kogemusest ühistranspordi vallas?.
Tallinna liikluskorralduskeskuse juhataja Vello Koonik väitis, et ESS sõlmis edasimüüjatega ehk kioskikettidega uued lepingud piletitest saadava vahendustasu osas.
Kioskikettide, näiteks R-Kioski juhid väidavad, et neile piletite müügi eest makstav vahendustasu ei ole kuidagi tõusnud kui võrrelda ajaga, mil piletite levi korraldas linn.