Maksuamet elab oma elu, Neivelt oma...

Maksuamet elab oma elu, Neivelt oma, ajakirjandus oma, kõikvõimalikud konsultandid oma. Olen aastaid vahendanud mitterahalisi sissemakseid, fondiemissioone, osaluse eest nõudega tasumist. Mitte kordagi nende aastate jooksul ei ole ma kokku puutunud väitega, et seal võiks olla üksikisiku tulumaksu keerutamine.

Maksuametil on oma õigus, kui ta püüab ise luua reegleid, rahandusministeeriumi abita ja regulatsioonita, et jälile jõuda füüsilise isiku omanduses tekkinud tulu juhtimisel ettevõtluse keskkonda, kus on olemas oht, et tegu võib olla suitsukattega raha maksuvabale väljatoomisele.

Füüsilisel isikul oli kuni tänaseni õigus tema omanduses oleva väärtpaberi tulu maksuvabaks juhtimiseks ettevõtluse keskkonda, kus ta oleks siis kasumite, võib-olla ka kahjumite objekt, osaleks uute väärtuste loomisel, ja tema kasutamine kodaniku poolt läheks õiglase maksu alla.

Maksuameti sõnumiks võiks olla, et igasugune füüsilise isiku omanduses oleva tulu tõstmine nt juriidilise isiku valdusesse läheb individuaalsele läbivaatamisele, et tuvastada, kas asi on õige ja maksuvaba.

Füüsilise isiku sõnumiks selles loos võiks olla, et kui sul vähegi on võimalik, siis tee oma investeeringud oma isikliku ettevõtluskeskkonna kaudu, olgu see siis FIE või juriidiline isik, osaühing jms. Siis ei teki ohtu, et maksuamet peaks pead murdma: isiku tulu, füüsilise isiku tulu, kellel on maksustatav tulu, kellel ei ole. Ajakirjandus tegeleks muude teemadega, naaber oleks rahul ja tema koer ei hauguks (oli vist selline kena lauseriim).

Ülaltoodu aga ei lahenda ajakirjanduse poolt avaliku tõe altarile toodud mitterahalise sissemaksu olemust, proovime siis lühidalt lahata:

1. Kas maksukohustus oleks tekkinud, kui Neivelt oleks maksnud osaühingu osa eest tema nimiväärtusega või aktsiate soetusmaksumusega võrdse summa ja ülejäänud summa andnud üle ülekursiga ja siis näiteks kasutanud seda ülekurssi fondiemissiooniks. Tähendab, 40 000 kr eest oleks andnud 40 000 tuhat ja ülekursiga 4 960 000 kr? Kuni tänase päevani on olnud kõik ülekursid, fondiemissioonid jms maksuvabad. Seda operatsiooni oleks olnud ka parima tahtmise juures raske deklareerida. Täna läheneb maksuamet igale juhtumile individuaalselt. Tehingu väärtus oleks ikkagi olnud 5 mln kr, kuid vastu saadava finantsdokumendi väärtus 40 000 kr ja enamik ajakirjanike väidetest oleks alusetud. Neivelt pole tulu saanud. Mille peale maksuamet võiks väita, et käsutas 5miljonilist varalist suurust, seega tunnistas tulu ja maksumõõdustik fikseeriks hüvituse. Kes teab tõde?

2. Kui kõigevägevam annab, siis see artikkel avaldatakse ja äkki loeb seda mõni inimene, kellel on töiselt kiire, kuid samamoodi on tiksunud kuskil näiteks väärtpaberitulu ja tahaks selle seaduslikult tõsta ettevõtluskeskkonda, kus see elaks oma elu ja siis vastavalt vajadusele teostaks dividendide näol füüsilise isiku rahalisi vajadusi, kuuludes sel hetkel ka riikliku maksumõõdustiku alla. Tänast olukorda arvestades on siin ainult üks mitme otsaga võimalus: müüge oma väärtpaber turuhinnaga (sellega, millega ka teised isikud samas olukorras tehingut teostaksid), oma isiklikule finantskeskkonnale, nt osaühingule, ja fikseerige tulevikku maksetingimused. Tekib loodetavasti tulu ja puha. Kuid füüsilise isiku puhul kehtib reegel ? kui tulu ei ole füüsiliselt saabunud, siis deklareerima ja soetusmaksumuse vahelt maksu tasuma ei pea. Seega vastavalt kokkulepetele hakkavad maksed aastate jooksul laekuma ja Te maksate maksu, nagu saaksite dividende, keegi ei keela Teil maksetingimusi üle vaadata ja/või mingite sündmustega siduda, maksuametit niisama lollitada ei ole ka muidugi karistamatu tegu.

Kuid nüüd läheb asi põnevaks, teil tekkis väärtpaberite võõrandamisel nt mitme miljoni kroonine nõue osaühingu vastu. Te tahate selle osaühingule mitterahalise sissemaksega üle anda ? teades tänast olukorda, on kindel, et maksumõõdustik hakkab oma tõde mõõtma ? on maks, ei ole maksu.

Kokkuvõtteks, palun mõista kuni tänaseni mitterahalise sissemakse tegijaid, fondiemissiooni saajaid, nõudega tasujaid, kes ei ole oma ettevõtluskeskkonna kaudu raha välja kantinud, vaid liigutanud seda ausalt, üheselt mõistetavate riiklike reeglite järgi, õigeks. Inimesed ei soovinud isiklikult tulu kasutada ja lükkasid selle saamise maksuvabalt tulevikku, arvestades sellega, et ühiskondlik arvamus polnud iitsatanudki vastupidisest. Konkreetselt mõõdetavat hüve ju ei olnud. Ühed numbrid vahetati teiste vastu.

Me kasvame koos oma riigiga, nii meie kui ka maksuinglite areng võiks toimuda koostöös.