• OMX Baltic0,17%303,2
  • OMX Riga−0,04%868,25
  • OMX Tallinn0,37%1 999
  • OMX Vilnius−0,16%1 205,47
  • S&P 5000,1%5 892,58
  • DOW 30−0,21%42 051,06
  • Nasdaq 0,72%19 146,81
  • FTSE 100−0,21%8 585,01
  • Nikkei 225−1,11%37 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • OMX Baltic0,17%303,2
  • OMX Riga−0,04%868,25
  • OMX Tallinn0,37%1 999
  • OMX Vilnius−0,16%1 205,47
  • S&P 5000,1%5 892,58
  • DOW 30−0,21%42 051,06
  • Nasdaq 0,72%19 146,81
  • FTSE 100−0,21%8 585,01
  • Nikkei 225−1,11%37 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • 29.04.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

USA kaitsetollide vastu

USA poolt tollide kehtestamine imporditavale terasele on põhjustanud maailmas protestihüüdeid. Kuid karmidele sõnadele pole järgnenud tugevat vasturünnakut. Nüüd on aeg USA silmakirjalikkusele vastu astuda, mitte suurustleda.
Ülemaailmne finantskriis 1997/1998, mida IMF suuresti USA riigikassa näpunäidete järgi oskamatult juhtis, viis teraseimpordi suurenemiseni. Kuid see on osa turureguleerimisprotsessist, millest USA muudel aegadel on valjusti pasundanud.
USA pakutud argument, et neil oli õigus end impordivoolu vastu kaitsta, kasutades kaitseabinõusid, mis on WTO rolliks, ei ole küll WTO poolt kõlblikuks tunnistatud, nagu mõned kinnitavad, kuid argument ise on ebasiiras. Euroopa hakkas oma terasetööstust ümber struktureerima 1980ndatel ja 1990ndate alguses ning enamasti edukalt. USAs loodi muidugi palju efektiivseid uusi firmasid (minitehaseid), kuid eilsed hiiglased tammusid paigal. Nad ei suutnud võistelda mujal asuvate efektiivsete terasetehastega.
Paljud USA probleemid luuakse USAs. USA halvenev fiskaalpositsioon viib tugeva dollarini, nii nagu tegi USA halvenev fiskaalpositsioon pärast Reagani vastutustundetut maksualandamist kaks kümnendit tagasi. Samal ajal kui riigid on uhked oma tugeva valuuta üle, on tugev dollar halb ekspordi ja hea impordi jaoks.
Dünaamilises majanduses hakatakse juhul, kui ühes sektoris töökohad kaovad, neid looma teises sektoris. Valitsuse esmane kohustus on tööhõive eest hoolitsemine. Bushi administratsioon ebaõnnestus nii tööjõu liikumise toetamisel kui ka tööhõive säilitamisel.
President Bush mõistis ametisse astudes, et vaja on rahanduslikku stiimulit, kuid selle asemel, et toetuda loomulikele stiimulitele, toetus ta regressiivsetele maksumuutustele rahandusliku stiimuli nime all. Bushi administratsiooni originaalse rikastelt maksude alandamise ettepaneku kohaselt oleks neljaliikmeline perekond, mis teenib 50 000 aastas, saanud nelja aasta jooksul kasu null ? jah, null ? dollarit, samas kui neljaliikmeline pere 5 miljoni dollarilise aastasissetulekuga, mis püüab ?ots otsaga kokku tulla?, oleks saanud tohutu tulu 500 000 ! Demokraadid olid õigustatult selle vastu, sest loodavate töökohtade arv oleks olnud tühine.
Kui USA kaotab, kaotab Euroopa, kaotavad paljud maailmas ja mängus on palju rohkem. Globaliseerumine, mida juhitakse hästi ja õiglaselt, võib kõikidele riikidele kasu tuua. Aga globaliseerumisest senisel moel ei ole paljud kasu saanud ja mõned vaesematest on kaotanud. Selle asemel on globaliseerumine ebaaus mäng, mille reeglid on kirjutatud rikaste arenenud tööstusmaade poolt rikaste tööstusmaade jaoks.
Kuid USA usub, et ka sellest pole küllalt, ja tõlgendab neid reegleid viisil, mis sobivad tema poliitiliste huvidega, painutades ja murdes neid oma suva järgi ja peatades need, kes ei taha seda teha. Bushi administratsiooni moto näib olevat ?Kaubandus on hea, aga import on halb!?.
Mõelge õppetundidele, mida vaesed arenguriigid on saanud. Impordilõivude vähendamine viib impordilaineni. Seega on ?uue? USA seaduse kohaselt see riik volitatud uuesti kehtestama tollid kui ?ettevaatusabinõud?. Kui USA-l on vaja töötuse pärast muretseda töötuse määraga vähem kui 6, mida on siis öelda vaestel riikidel töötuse määraga 10 või 20?
USA anub mõistmist, valimised tulevad novembris ja hääletajatele Lääne-Virginias ja teistes osariikides tuleb ?pistist anda?, et nad aktsepteeriksid kaubavahetuse läbirääkimiste uut ringi. Kuid arengumaailmas eksisteerivad demokraatiad ja nende valijate liberaliseerimisest tulenev mure töökohtade pärast on rohkem õigustatud. IMF, kus USA on ainuke vetoõigusega riik, tunneb arengumaailma selliste poliitiliste murede vastu vähe huvi. Milleks topeltstandardid?
Kui terasetollide tõus oleks eraldiseisev juhtum, oleks see juba piisavalt halb. Aga jutlustades välismaal vabaturu doktriine, käendab USA oma lennukompaniisid ja suurendab kodumaal põllumajandussubsiidiume. Isegi enne suurendamist olid subsiidiumid põllumajandusele arenenud tööstusmaades tohutud.
Globaliseerumine toob kaasa suurema vastastikuse sõltuvuse. Maailmamajanduse ebapüsivuse tõttu toob see kaasa ka mõningate riskide kandmise. Rikkad riigid nagu USA on nende riskide võtmiseks parimal positsioonil.
Hiljuti on palju vaieldud eeliste üle, mida maailm saab globaalsete standardite kehtestamisest näiteks panganduses. Paratamatult kohustab globaliseerumine selliseid standardeid kehtestama. USA teod terase osas paistavad eeldavat, et USA-le kehtivad topeltstandardid. Seda ei tohi lasta juhtuda. Riigid, eriti Euroopas, mis on võimelised USA-le vastu hakkama, peavad seda tegema nüüd. Karmide abinõude tarvituselevõtmine on nende huvides, on USA huvides (isegi kui see pole teatud erihuvide või president Bushi poliitiliste huvide hüvanguks) ja maailma laiemates huvides.
© Project Syndicate

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele