Kasvav konkurents sunnib kaupmehi võitlema klientide pärast

Hiljuti toimunud kaubanduse aastakonverentsi ettekannet kokku võttes prognoosis Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Peeter Raudsepp tulevikuks investeerimisvõime muutumist tõsiseks argumendiks konkurentsivõitluses. ?Seda kasutades ei loodeta pelgalt sellele, et turu ostuvõime kasvab,? lausus ta. ?See on teadlik tegevus, et nõrgematelt kliente ära võtta. Loodetakse nõrgemate loobumisele ja pankrottidele.?

Sellise suundumuse tekkimise ning nõrgemate turuosaliste loobumise näiteid pole vaja kaugelt otsida ? mullu vähenes väikekaupluste osakaal, pankrotistus Dagabi ja Spari märgite all opereerinud Baltic Food ning langes musta turu osa legaalse kaubanduse kasuks.

Raudsepp lisas, et kuna kordades kasv siinses kaubanduses on läbi saanud, siis pole kaupmeeste põhiülesandeks enam turuosa juurdevõtmine, vaid olemasoleva positsiooni kindlustamine uute turulesisenejate eest kaitseks. Eeskätt on konkurendid tulemas Lääne-Euroopast, märkis ta.

Arvestades ehitatavaid ning kavandatavaid kaubanduskeskuste laiendusi on praeguste plaanide kohaselt lähiaastail Eestisse lisandumas 210 000?220 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda, millest ligikaudu 200 000 tuleks Tallinna. Investeerimispanga Suprema peaanalüütiku Veikko Maripuu hinnangul suurenevad sellise kiire juurdekasvu korral ka riskid ? probleemid ootavad üksiküritajaid, kel pole sidet kettidega, kuid samas on ilmselt võitjapoolele jäävatel suurtel jaekaubandusettevõtetel probleeme efektiivsusega, mis on Eesti majanduse keskmisest madalam. ?Igal juhul on probleemid arendajatel ? mõni keskus muutub kultuurimajaks või jäähalliks,? möönis analüütik.

Maripuu avaldas kaubanduskonverentsil kahtlust, et avaturu klientide kui kaupluste ühe viimaste aastate käibekasvu mootori potentsiaal hakkab ammenduma. ?Need numbrid jäävad tagasihoidlikuks, tuleb hakata mõtlema, kuidas tõsta oma käivet,? märkis analüütik, viidates sellele, et turult ostvate umbes 30 protsendi tarbijate ostujõud on selgelt väiksem riigi keskmisest. Suprema hinnangul on avaturu arvel juurde saada veel kaks miljardit krooni, mis ulatub 10?15 protsendini Eesti toidu- ja tarbekaupade käibest.

Lisaks kiirelt kasvavate välisinvesteeringute tulemusel põhjustatud konkurentsile ning tootlikkuse aeglustumisele nimetas Maripuu lähiaja kaubanduse peamiste riskifaktoritena majapidamiskulutuste tõusu, säästmise võimalikku kasvu, kui pensionireform hakkab mõjutama inimeste mõtlemisviisi, ning seda, et eelnevatel aastatel on kaubanduse käivet kosutanud tarbimislaenud.

Hulgifirma Jungent müügidirektor Meelis Saaresalu ütles konverentsil kõneldut kommenteerides, et kasvava konkurentsi tingimustes langevad marginaalid veelgi. Ta lisas, et oodata on IT-investeeringute kasvu, samuti sunnib konkurents efektiivsemaks muutma tarneahelaid ja rohkem kulutama turundusele. ?Märksõnaks on närvilisus,? ütles Saaresalu-