Nii arvab maailma arenenud tööstusriikide organisatsioon OECD oma viimases maailmamajanduse ülevaates, kus prognoosib liikmesriikide keskmiseks majanduskasvuks tänavu 1,8. See on ligi kaks korda optimistlikum pool aastat tagasi ennustatud 1 protsendist.
OECD leiab, et Euroopa Keskpank võiks baasintressid hoida muutmata 3,25 protsendi tasemel vähemalt aasta lõpuni, et soodustada firmade investeeringuid ja eratarbimist. USAs võivad aga mullu 475 baaspunkti võrra 1,75 protsendile langenud intressid tõusma hakata aasta keskelt.
Majanduskasvu mootor on USA, Euroopas jääb toibumine tagasihoidlikuks. ?Põhja saavutamisest ei ole palju muid märke kui ettevõtete optimismi kasv,? väidab OECD Euroopa kohta, samas on majapidamiste tulevikuootused ja kulutused ?endiselt aneemilised?.
Organisatsioon ennustab eurotsooni riikide keskmist majanduskasvu tänavu 1,3, mis on enam-vähem sama Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi prognoositud 1,4 protsendiga. Tuleval aastal kasv kiireneb.
Euroopa positiivse trendi haprusest andis märku ka reedel avaldatud nn Ifo indeks, mis mõõdab Saksamaa ettevõtjate ootusi ning mille põhjal ennustatakse kogu eurotsooni väljavaateid. Aprillis see ootamatult langes. OECD hinnangul jääb eurotsooni suurima riigi majanduskasv sel aastal pärast mullust 0,6 kasvu 0,7 tasemele. See on konservatiivsem kui Saksamaa valitsuse ootused ja IMFi ennustatud 0,9 kasv. Et Saksa majanduskasvu kiirenemine sõltub paljus ekspordist, on ohuks nõudluse oodatust aeglasem toibumine mujal maailmas.
USA prognoosi on OECD sügisega võrreldes kõige enam tõstnud ? 0,7 asemel 2,5 protsendile. Jaapanis jätkub aga langus, milles pööret on kõige varem oodata tuleval aastal. Suurematest riikidest jätkab jõudsat 7 kasvu Hiina.
Maailmakaubanduse kohta kirjutab OECD, et läinud aasta oli üle hulga aja esimene aasta kui kaubavahetuse kasv aeglustus. Samas jäi 11. septembri terrorirünnakust kardetud mõju tagasihoidlikumaks, ehkki kulud on kasvanud. Sel aastal prognoosib OECD maailmakaubanduse kasvu 2,5 ning tuleval aastal 9.
Eesti lähinaabritest näeb OECD sel aastal Venemaa majanduskasvu aeglustumist 3,5 protsendile läinud aasta 5 protsendilt. Oma prognoosiga on OECD konservatiivsem kui presidendilt väheste ambitsioonide eest kritiseerida saanud Venemaa valitsus, mis prognoosib kasvu 3,5?4,3. Organisatsiooni hinnangul oli Venemaa rekordiline 9 majanduskasv 2000. aastal tingitud ajutistest teguritest ning edasine kiirendus sõltub ettevõtlus- ja investeerimiskliima paranemisest.
Soome majanduskasv, mis läinud aastal langes esimest korda 1993. aastast alla Euroopa keskmist, toibub OECD hinnangul alles tuleval aastal. Rootsi suhtes on OECD optimistlikum kui riigi valitsus, mis ennustab sel ja tuleval aastal majanduskasvu vastavalt 1,4 ja 2,8. OECD prognoos on 2,1 sel ning 3,2 tuleval aastal.
Põhiprobleem Rootsi jaoks on inflatsioon, mille ohjamiseks Rootsi keskpank läinud nädalal jälle intresse tõstis.
Rootsi majandusleht Dagens Industri on OECD numbritest välja lugenud teisegi riigi majandusele ohtliku tendentsi ?kõrge maksukoorma, mis on Rootsi asetanud OECD riikide seas konkurentsitult esikohale. Vahe teiste riikidega on järjest kasvanud, Euroopa Liidu keskmisele tasemele jõudmiseks peaks maksud alanema viiendiku võrra.