Tuumajaama ei tule Eestisse niikuinii

Andres Reimeri artikkel (Tuumajaam tuleb Eestisse niikuinii ÄP, 18. 04.) Eesti võimaliku tuumajaama teemadel on igati ajakohane, kuna ärgitab tõsisele debatile Eesti energeetika pikaajalise suundumusest. Artiklist kumav tõdemus, et Eestil pole peale tuumajaama teisi alternatiive, et sellele ideele pole Eestis vastaseid, sunnib allakirjutanud keskkonnaorganisatsioone esitama lühidalt oma seisukohad. Oleme vastu tuumajaama rajamisele, kuna on olemas ka ohutuid, keskkonnasõbralikke ja odavamaid alternatiive.

Mis on alternatiivid põlevkivi põletamisele ja tuumajaamale? Eestis on piisavalt kodumaist taastuvat energiaressurssi, mille tänast suuremahulist kasutamist takistab valitsuse poolt põlevkivienergiale antud turueelis (subsideerimine keskkonnakulude arvel ning sotsiaalsetel põhjustel madalal hoitud hind). Kui riik kaotab subsiidiumid ning kehtestatakse fossiilkütustele süsinikuemissiooni põhine aktsiisimaks, käivitub taastuvenergiaallikatel põhinev hajutatud energiatootmine.

On selge, et põlevkivienergeetikat ei saa päevapealt asendada, kuid see ei tähenda kaugeltki, et tal alternatiive pole. Erinevad allikad kinnitavad, et Eesti taastuvenergiaressursist piisab katmaks lähiajal ka ilma oluliste tehnoloogialäbimurreteta kuni 30 kodumaisest elektritarbimisest. Osa põlevkivielektri tootmisest saaks asendada ka imporditud maagaasil baseeruva hajutatud tootmisega. Hajutatud tootmine on märksa efektiivsem, uued kütused keskkonnasõbralikumad ja ka regionaalarengu aspektist kasulikum. Näiteks kohaliku biomassi varumine ning sellest energia tootmine loob juurde töökohti just maapiirkondades ja märksa rohkem kui ühe tuumajaama käitamisel.

Ilmselt on põhjust paarikümne aasta plaanis loota ka uutele tehnoloogilistele lahendustele, kuna fossiilsetele kütustele otsitakse maailmas aktiivselt asendajat ja juba praegu arenevad need uued tehnoloogiad sama kiiresti kui näiteks arvutitehnoloogia.

Lisaks uutele tehnoloogiatele ja taastuvenergiaallikatele on Eestil väga suur energia säästmise potentsiaal ? põlevkivienergeetika ise kulutab ligi neljandiku energiast; hajutatud energiatootmise puhul selliseid suuri energiakadusid poleks. Ka majandus on energia tarbimise suhtes väga ebaefektiivne ? ühe SKT dollari kohta kulutatakse meil 12 korda rohkem energiat kui Taanis. Seega on praegused energianõudluse ennustused väga üle paisutatud.

Miks ei ole tuumajaama rajamine Eestisse mõistlik? Väga lihtsail põhjusil: tuumajaama ehitamiseks Eestis puuduvad nii looduslikud kui majanduslikud eeldused ja ka vajadused. Tuumajaam on kallis lahendus ning Eestis puudub erialane know-how. Ainuke teadaolev uue reaktori püstitamise kava Euroopas (v.a Venemaa ja Bulgaaria) on kaalumisel Soomes. Mitu Euroopa riiki on deklareerinud tuumaenergeetika mittekasutuselevõttu, üha enam riike on otsustanud oma tuumajaamad sulgeda. Konkreetsed tähtajad reaktorite sulgemisele on valitsuste või parlamentide tasemel kinnitatud Rootsis, Saksamaal ja hiljuti võttis reaktorite sulgemise põhimõttelise otsuse vastu Belgia valitsus. Soome viienda reaktori maksumuseks ennustatakse kuni 40 mld krooni. Vene VVER-640 tüüpi 645 MW elektrilise võimsusega reaktori 35 mld kroonisele hinnale lisanduvad suured kulud, mis seotud paesest ja riketega aluspõhjast tingitud kallimate kaitsemeetmete rakendamisega tuumajäätmete hoidla rajamisel. Tuumajaama sulgemise maksumus on samas suurusjärgus jaama ehitamisega.