Esimene liitumisaasta II sambaga toob kahjumit

Äripäev ei pea pensioni II sammast tuleviku kindlustamisel soodsaks variandiks. Loodud pensionifondide lubatavad teenustasud on sedavõrd suured, et tekitavad koos inflatsiooniga kahjumit. II sambale alternatiivina tasub kaaluda pensionipõlve kindlustamist vabatahtliku III samba, kinnisvara või isiklik investeerimisportfelli abil.

Seadusega pensionifondidele lubatavad teenustasud võtavad lausa hinge kinni. Pensionifondi aastane teenustasu on 1,5?2, fondiosakute väljalasketasu küünib 3 protsendini ja tagasivõtutasu (fondi vahetamisel) 1 protsendini. Mis viga raha noolida, kui riik veel tasuta reklaami ka teeb.

Esimene liitumisaasta lõpeb pensionieelikule garanteeritud kahjumiga. Tarbijahinnaindeks (THI) oli esimeses kvartalis 4,3, koos samaväärse THIga on esimese aasta kulud kuni 9,3. Et kõigi 15 fondi tootlusi hinnatakse 3?7 protsendile aastas, siis võib eeldatava kahjumi suuruse igaüks ise välja arvutada.

Tõsi, järgmistel aastatel pole juba omandatud osakutel väljalasketasu, kuid THI-le prognoositakse jätkuvat tõusu, eriti Euroopa Liiduga ühinedes. Fondid paigutavad raha võlakirjadesse ja nende intressid saavad olla kõrged vaid siis, kui ka inflatsioon on kõrge, ja langevad koos inflatsiooni määraga. Tõenäoliselt jääb võlakirjafondide reaaltootlus koos teenustasudega pidevalt negatiivseks.

Aktsiafondidega võib kindlasti võita, kuid sama palju või rohkem kaotada. Äripäev jääb oma arvamuse juurde, et II sambaga liitumine võib oodata: kui esialgu on liitujaid vähe, võib see sundida alandama fondide teenustasusid.

4 protsendipunkti sotsiaalmaksust, mida riik lisab, ei ole puhas võit, kuna riikliku pensioni kindlustusosak väheneb 20 võrreldes nendega, kes II sambaga ei liitu. Kui riik täna n-ö annab liitujatele, siis riikliku pensioni määramisel võtab ta selle tagasi. Üsna julgelt võivad II sambasse investeerida ainult need, kelle brutopalka on tööandja nõus 2 võrra tõstma. Sel juhul tänases olukorras, kuni töökoha vahetuseni, midagi ei muutu. Vähe on räägitud sellest, mis hakkab juhtuma siis, kui pensioniiga, s.o 63 eluaastat, kätte jõuab. Nominaalselt ? loodame, et ka reaalselt ? kasvanud pensionifondi osakud tuleb üle kanda kindlustusseltsile, mis vormistab eluaegse pensioni, nn annuiteedi. Milliste teenustasudega see üleminek toimub ja kui suurt pensioni osakute põhjal kindlustusselts maksma hakkab, sellest pole räägitud sõnagi. Ses mõttes ostame aastaid põrsast kotis. Kui pensionifondi osakud on päritavad, siis pensionäri surmaga pensioni maksmine lõpeb. Kui pensionär sureb nt 64aastaselt, jäävad ta omaksed praktiliselt ilma tema töise elu jooksul kogutust. II samba põhipuudus ongi selle jäikus, et mitte öelda fataalsus ? korra alustatut ei saa enam katkestada.

Tunduvalt väiksemate teenustasudega ja 100 päritav on isiklik väärtpaberiportfell, suuremat valikuvabadust pakub pensioni III sammas. Üha enam saab ka kinnisvara omandamisest investeering vanaduspõlve.