Ekspordiprobleemid sõid toiduainetööstuste kasumi

Ekspordile orienteeritud piimatööstustel takistasid kasumi teenimist mitme aasta madalaimad piimatoodete hinnad Euroopa Liidus, kalakonservide tootjate kasumist hammustas tubli tüki aasta alguse käibemaksuseaduse muudatusest tingitud ekspordiseisak.

Kumbki suurematest eksportivatest piimatööstustest (Põlva Piim ja E-Piim) ei avalikusta oma esimese kvartali kasumi/kahjuminumbreid.

?Müük kasvas küll, kuid kasumit ei tulnud,? ütles Põlva Piima juhataja Aivar Häelm. ?Maailmaturul on ikka hinnad nii põhjas, et kui keegi on sealt nullkasumiga välja tulnud, siis on hea tulemus.?

Häelmi sõnul ei tule kasumit ka Eesti turult, sest konkurentide vahel käib üksteise madalate hindadega ületrumpamine.

Tulundusühistu E-Piim peadirektori Jaanus Murakase sõnul oli firma käive esimeses kvartalis 70 miljonit krooni, kasum nullilähedane. Täpse kasumi/kahjuminumbri avalikustab E-Piim pärast esimese poolaasta tulemuste selgumist.

Tagasihoidliku aasta alguse põhjuseks nimetas Murakas piimatoodete äärmiselt madalaid hindu Euroopa turul. ?Enne neljandat kvartalit hindadele tõusu ei ennustata, mõned analüütikud ei julge hindade paranemist prognoosida enne aasta lõppugi,? rääkis Murakas.

E-Piim müüb enamiku toodangust Euroopa Liitu, vaid vähesel määral toodab ettevõtte juustu Eesti turu jaoks.

Piima kokkuostuhind on praegu kukkunud 2,70 kroonile kilolt 3,30?3,50 krooni pealt, kus hind oli sügisel. Ka selle põhjuseks on Aivar Häelmi sõnul maailmaturu kehv seis. ?Loodan siiski, et teisel poolaastal olukord paraneb. Tundub, et või ja pulbri hinnad on juba põhjas ära käinud,? lisas Häelm.

Hiiu Kaluri grupi esimese kvartali käive oli ligi kolmandiku võrra väiksem kui eelmisel aastal, põhjuseks ekspordiseisak aasta alguses. Hiiu Kalur müüs kvartaliga toodangut 74,4 miljoni krooni eest ja teenis kasumit 8,5 miljonit krooni, mis on 2,3 miljonit krooni rohkem kui eelmisel aastal.

Hiiu Kaluri finantsdirektori Urmas Reimanni sõnul oli esimese kvartali käive eelmise aastaga võrreldes väiksem peamiselt aasta alguse käibemaksuseaduse muudatusest tingitud ekspordikriisi tõttu. ?Ettevõte tootis osa toodangut lattu, lootuses see suvel, müügi kõrgajal, aasta alguse hindadest soodsamate turuhindadega Ukrainas realiseerida,? rääkis Reimann. Ettevõtte rentaablus suurenes tema sõnul tänu konservihindade tõusule.

Viru Kalatööstuse jaanuari käive oli ajaloo väikseim, vaid 5,3 miljonit krooni. Ettevõtte kaotas puhaskasumis jaanuarikuise ekspordiseisaku tõttu ligi miljoni krooni. Esimese kvartali käive kokku oli Viru Kalatööstusel 22,5 ja kasum 1,4 miljonit krooni.

Ettevõtte juhi Agu Laanemetsa teatel oli suhteliselt nõrk tulemus tingitud vabatsoonidega seotud segadusest aasta algul. ?Viru Kalatööstuse ajaloo väikseimale kuukäibele jaanuaris järgnes küll mõningane kosumine veebruaris ja märtsis, kuid mingit ostubuumi jaanuarikuine ekspordipaus järgnevatel kuudel kaasa ei toonud,? ütles Laanemets.

Vaatamata esimese kvartali kesistele tulemustele ei muuda Viru Kalatööstus siiski selle aasta käibe- ja kasumiprognoosi, sest ettevõtte hinnangul on aasta algul kaotatu võimalik järgnevatel kuudel tasa teha.