Eurokütuste saatus seisab keskkonnaministri taga

<pilt#HeikkiKranich.jpg#Keskkonnaminister Heikki Kranich.#150#176#0>Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler Harry Liiv ei osanud öelda, millal minister väga paljusid autoomanikke puudutava otsuse bensiinide 80, 92 ja 95 säilimise või kaotamise kohta teeb, ka ei soovinud ta ennustada otsuse sisu.

'Majandusministeeriumist saabunud kirjas toodud selgitused selle kohta, miks peaks euronormidele ülemineku tähtaja edasi lükkama, ei sisaldanud uut informatsiooni,' sõnas Liiv. 'Sealt ei selgu ka, et ühe kütuse asendamine teisega inimesi majanduslikus mõttes oluliselt survestaks.'

Liivi hinnangul pole õige jutt, nagu sobiks vanematele autodele paremini mitte-euro-bensiinid. 'Suur osa vanematest autodest sõidab hästi ka eurokütusega,' rääkis ta. 'Maapiirkondades leiduvad Nõukogude päritolu sõidukid on muidugi omaette küsimus.'

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri sõnul peab ministeerium otsust tehes lähtuma eelkõige keskkonna aspektist. '90% Tallinna õhusaastest tekitab autotransport ja seda saab vähendada ka puhtamaid kütuseid tarbides,' ütles Liiv.

Majandusministeerimi seisukoha järgi on aga Eestis autode arv 1000 elaniku kohta võrreldes enamiku Euroopa riikidega väiksem ja seega on väiksem ka autode põhjustatav keskkonnakoormus.

Sellest lähtuvalt soovibki ministeerium pikendada nn mitte-eurobensiinide kasutamisaega 1. jaanuarini 2004 ning kaaluda vajadusel selle pikendamist. 'Meile teada olevatel andmetel on Eesti kohustunud ühtlustama kütustele keskkonnakaitse seisukohalt esitatavad nõuded Euroopa Liiduga ühinemise hetkest,' seisab majandusministeeriumist keskkonnaministeeriumi saadetud kirjas.

Otsus eurokütustele ülemineku kohta 1. jaanuarist 2003 tehti Eestis juba aastal 2000, meelemuutus majandusministeeriumis leidis aset alles sellel aastal.