EL fondide toetused nõuavad kaasrahastamist, mistõttu vaesemad omavalitsused keelduvad abist või jääb raha saamata puuduliku projekti pärast.
'Raha on rohkem, kui suudame seda ära kasutada,' nentis rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Ivar Sikk.
Rahandusminister Harri Õunapuu sõnul pole kohalikud omavalitsused suutelised projekte kaas finantseerima. Vaesematesse regioonidesse, kes arenguks kõige rohkem abi vaja, ei pruugi suuta seda abi vastu võtta.
Teine probleem on rahandusministri sõnul oskamatus projekte kirjutada. Sageli jääb raha saamata mittenõuetele vastava projekti pärast.
Rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets ütles, et probleemide põhjus tuleneb kogemuste puudumisest. ?Sageli alahinnatakse projektide mahtu,? rääkis Mändmets. Ta lisas, et teinekord ei suudeta kõiki probleeme ette näha või muudetakse plaane ja ajakava, mis jätab ebakorrektse mulje.
Eestil on võimalus saada pärast EL -ga liitumist investeerimisabi kuni 4%SKP-st, mis on praegustes hindades kuni 3,5 miljardit krooni aastas.