Humala varemetele kerkis London

Vaadates teie töökohtade ja ühiskondlike ametite nimekirja, tekib küsimus, kuidas te jõuate?

Kas poliitika on töö või midagi muud?

See ei ole kindlalt töö. Poliitika kohalikul tasandil on minu meelest vägagi ühiskondlik tegevus ? sa pead sellega arvestama, kui nõustud kandideerima volikokku. Selline ühiskondlik tegevus eeldab kolleegidega töö juures kokkuleppeid, sest vahel tuleb ühiskondlikku tööd teha põhitöö ajal.

Kas on vahet aja planeerimisel algaja juhina ja nüüd?

Siin on nagu kaks asja koos. Kui oled noorem inimene, siis ühelt poolt sa ei oskagi oma aega planeerida, sest arvad, et kõik asjad sõltuvad sinust enesest.

Oskus jagada ülesandeid tekib vanusega ja sul tekib tänu sellele vaba aega.

Missugune võiks olla suurim erinevus teie kui Taru-aegse ja tänase juhi vahel?

Täna elan ma sellises arusaamas, et püüan nädalavahetustel mitte tööd teha ? tol ajal käisin paljudel nädalavahetustel. Samuti teen täna vahet selles, et kui on puhkus, siis ongi puhkus. Samas peab arvestama, et hotell on eriline süsteem, kus võivad tekkida ootamatud probleemid, sest tegu on inimestega. Siin ei ole võimalik tehase kombel, et tõmbad juhtme seinast välja ja leiba-saia kaks tundi ei tulegi.

Olete jäänud ikka Tartusse, ehkki töötasite ka Tallinnas Olümpias?

Olin Tallinnas peaaegu aasta aega. Olümpia-aeg oli mulle erakordselt huvitav, sest see oli väga suur struktuur ja Eesti hotellinduse tipp nii tubade arvult, reeglistikult kui ka kogemustelt.

Eks see oli otsustamise koht: Revalis muutusid minu sealoleku ajal omandisuhted ja siis tuli valida, kas planeerida oma elu edasi Tallinnas või Tartus. Mul oli väljakutse Tartus olemas ja teine põhjus oli see, et oleks pidanud Tallinnasse koos perega minema. Mitte et nad oleksid vastu olnud, aga ma ise mõtlesin, et mulle meeldiks, kui lapsed kasvavad siinses keskkonnas.

Kas võrdleksite Olümpia ja Taru hotelli juhtimist?

Olümpias oli tööl ligi 300 inimest ja see oli oma olemuselt hoopis teistsugune kui siinsed väikehotellid.

Väikeses hotellis saab enda arusaamad viia kiiremini alluvateni, sest suures kohas on vaheastmeid rohkem ja läbi keskastmejuhtide muutub asjade tähendus.

Teisalt ei tegele juht suures hotellis eriti igapäevaküsimustega: tegeled strateegiliste otsuste ettevalmistusega. Väike hotell on kindlasti rohkem oma juhi nägu.

Kuidas sellisel kitsal erialal nagu hotellindus end täiendate?

Käin juhtimisalastel kursustel, loen hotellialast kirjandust. Olen käinud end täiendamas Ameerikas Cornell University juures suvekursustel. Paljud Eesti hotellinduses tegijad käisid seal 1990ndatel. Seal on kohal olnud praktikud ja võimalus on olnud valida suhteliselt erinevate kursuste vahel. Igal juhul on olnud see väga hariv ? nii nagu iga juhtimisalase raamatu lugeminegi.

Katrina Liiva

Karupesa hotelli direktriss

Verni Loodmaa on see inimene, tänu kellele mina hotellide juurde sattusin. Viis aastat tagasi, kui Finest hakkas ehitama Karupesa hotelli, kandideerisin juhataja kohale. Juhtus nii, et mind valiti. Verni Loodmaa oli see, kes ühe aasta oli meiega ning tegi mulle selgeks, mis asi on hotelli juhataja töö. Ta on hästi täpne ja teab kõike kõigest. Ei jäta ühtki asja juhuse hooleks. Ta jälgis kõiki valdkondi ? kojameheni välja. Ta on autoritaarne ? kui me teadsime, et Tartust tuleb Verni siia, siis olime ikka rivis ukse juures vastas. Mitte sellepärast, et oleksime teda hirmsasti kartnud, vaid pigem lugupidamisest.

Autor: Õnne Pärl