Pihkva ähvardab lõpetada palgi väljaveo Eestisse

Kuigi Eesti metsatööstus impordib praegu umbes viiendiku toormest Venemaalt, ei pea asjatundjad Pihkva oblasti juhi ähvardust oluliseks palgiimporti pärssivaks ohuks.

?Ei ole kuulnud, et seal kandis oleks palkide töötlemisvõimsust oluliselt juurde tekkinud,? ütles Eesti suuruselt kolmanda saeveski, Võrumaal asuva ASi Toftan juhataja Tiit Kolk. ?Pigem on Blankini avaldus hea poliitiline loosung, millega populaarsust võita.?

Eesti suurema saetööstuse ASi Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlaku andmeil impordivad nad Venemaalt 15 protsenti toormest. ?Otseselt Pihkva kandist tuleb palki väga väike osa,? kinnitas Pihlak. ?Pihkva juhtide avaldus kannab põhimõttelist küsimust ? nad tahaksid, et kohapeal töödeldaks palke rohkem.?

Pihkva oblasti asekuberner Vladimir Blank teatas esmaspäeval, et oblast võtab kasutusele majanduslikud meetmed, mille eesmärk on peatada kahe aasta jooksul ümarpalgi väljavedu ning soodustada palkide töötlemist kohapeal. ?Valmistame ette metsade rendile andmise projekti,? selgitas Blank infoagentuurile RosBalt. ?Rentnikeks saavad vaid need ettevõtted, kellel on oblasti territooriumil toorme ümbertöötlemise võimalused.?

Blank rõhutas, et kui enne veeti enamik ümarpalgist Eestisse, Lätisse või Soome, siis nüüdsest rakendavad nad meetmeid, et palki oleks kasulik töödelda kohapeal.

Blanki teati seni kui üht eestvõitlejat selle nimel, et ümarpuitu saaks Venemaalt jätkuvalt Eestisse tuua. Kui Venemaa tollikomitee eelmise aasta oktoobri käskkirja kohaselt ei tohtinud Venemaalt läbi Eesti piiripunktide ümarpalki ja teisi puiduga seotud kaubagruppe välja vedada, oli Blank üks neist, kes kohtus Venemaa tollikomitee juhtidega. Seejärel peatas tollikomitee oma kurikuulsa käskkirja.

ASi Sylvester projektijuhi Margus Kohava sõnul pole selge, kas Pihkva juhid peavad silmas Pihkva oblastist tulevat palki või läbi Pihkva oblasti liikuvat palki. ?Transiiti nad peatada ei suuda,? ütles Kohava. ?Kui küsimus on Pihkva oblastis raiutud puudes, siis pole asi hull ? tuleb palgivarumine viia lihtsalt teistesse Venemaa oblastitesse.?

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv avaldas kahtlust, et võib-olla on Pihkva oblastivõimud siiski leidnud suure investori, kelle üheks tingimuseks on kogu palgiressurss endale saada. ?Kas see nii on ja kes see investor võiks olla, ma ei tea,? lisas Talijärv. Talijärv rõhutas, et ega Venemaa ei jäta praegu palki saagimata seetõttu, et nad ei viitsi seda teha, vaid seetõttu, et neil pole seda kuskil teha.

?Kui Eesti saevõimsus sai kaasaegsete saetööstustega kaetud umbes kümne aastaga, siis ma ei usu, et Venemaal saetööstused kiiremini areneksid,? ütles Pihkvast jõelaevadega palgiimporti kavandav Tartu ja Pärnu sadama suuromanik Rein Kilk. Kilgi äriplaan näeb ette tuua laevadega Pihkvast Venemaa palk Tartusse, saagida need käivituvas ASis Sakala Saeveski laudadeks ning eksportida saematerjal Pärnu sadama kaudu.

?Meid tegelikult Pihkva otsus ei mõjuta,? rääkis Kilk. ?Eks me hakkame siis laevadega vedama palgi asemel hoopis saematerjali.? Kilgi andmeil on ka näiteks Pärnu sadama kaudu palgi väljavedu vähenenud ning saematerjali väljavedu kasvanud.

Kilgi sõnul saab ta konkreetsetest tärminitest laevaliikluse alustamisel Peipsil rääkida pärast seda, kui Venemaa ja Eesti riigi esindajad annavad viimasel läbirääkimiste voorul mai keskel viimased allkirjad.