Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lastelaager teeb suve põnevaks

    Maavanaemasid kõikidel lastel ei ole ja kaua vanainimesed jaksavadki jõmpsikaid taltsutada. Suvelaagris on lapsed kasvatajate kindla valve all ning hoolitsetud on ka selle eest, et nende päevad oleks põnevaid tegemisi täis ? nad on palju õues, mitmed laagrid korraldavad matku ja ekskursioone, õpitakse uusi asju ja korraldatakse lõkkeõhtuid. Lisaks on laagris palju omasuguseid ja -vanuseid, kellega suhelda ja mängida, keda vanavanemate juures alati olla ei pruugi. Liiati õpib laps laagris iseseisvust rohkem kui sugulaste või tuttavate hellitava käe all.
    Lisaks skautidele-gaididele, mis metsaelu ja iseseisvust kõige rohkem õpetavad, korraldatakse laagreid ka organiseerumata lastele, nendegi suvi ju tahab põnevat sisustamist. Suurem osa laagreist pole praegu veel täielikult välja müüdud, kuid mida soojemaks läheb ilm ja lähemale tuleb suvi, seda kiiremini kaovad vabad laagrikohad.
    Lisaks tavalistele suveks vajalikele asjadele ? Eesti suve puhul kindlasti riideid igasuguseks ilmaks! ? võib mõnes teemalaagris tarvis minna erinevaid tarvikuid, seda tuleks uurida enne laagrikoti pakkimist koos lapsega. Kui programmis on pikemad matkad, tuleb sellega arvestada ka asju pakkides, veidi matkatarkust võiks väikesele reisijale juba enne laagrissesõitu jagada.
    Rohkem laagriinfot algavaks suveks leiab aadressilt http://www.noortelaagrid.edu.ee
    Paldiski lähedal Laokülas korraldab Noorte Mereklubi juba mitmendat aastat merelaagrit.
    Kogu sealne laagritegevus on tihedalt seotud merega ? õpitakse purjetama ja sõudma, käiakse ekskursioonidel ning laagris käivad merejuttu rääkimas ja mereasju õpetamas külalised. Muu hulgas tehakse lastele päästeparveõppus.
    Laagritoiduks on tõeline sõduritoit, elatakse telkides. Laager on mõeldud 8?16aastastele lastele, kokku on suve jooksul neli vahetust, kõikides on tegevus sama.
    Laagril on tihedad sidemed Eesti mereväe, piirivalvurite ja skaudiorganisatsioonidega, nende abiga toimuvad mõnedki üritused, loengud ja ekskursioonid. Samas ei maksa karta, et laagrikord sõjaväeliselt karm või sportlikult pingutav oleks ? ennekõike on tegemist siiski aktiivse suvise puhkusega ning sealjuures võimalusega pisut lähemalt merd nuusutada ja iseseisvalt purjetama õppida.
    Eelnev meresõidualane kogemus pole tingimata vajalik.
    12päevane laager maksab 2000 krooni lapse kohta.
    Info ja registreerimine aadressil http://www.merelaager.ee või telefonil 056 628 044
    Kanutiaia Noortemaja korraldab juunis Tallinna lastele linnalaagri, kus lapsed saavad veeta päevi ? käia koos ujumas ja ekskursioonidel, matkata ja koos sporti teha. Plaanis on ka erinevad tegevused juhendaja käe all ? kunsti- ja teatritunnid, liikumismängud, meisterdamine ja käsitöö. Lapsed elavad kodudes, kuid saavad laagris ka lõunat süüa. Laager on mõeldud 1.?9. klassi õpilastele.
    Laagripäev maksab 60 krooni, vahetused on 9- ja 10päevased.
    Infot saab http://www.kanuti.tln.edu.ee ja telefonil (0) 644 1229.
    Laager ?Maal vanaema juures? on mõeldud 5?12aastastele lastele. Laagrivahetusi on erinevaid ? nii tavalisi suvelaagreid kui ka kaks kunstivahetust juulis. Laagripäevad mööduvad Saueaugu külas Tallinnast 73 km kaugusel, endises Väätsa metskonna kontorihoones/elamus/saunas, soovi korral võib elada ka telgis. Laager teeb tihedat koostööd naabertaluga, kus lapsed saavad üle vaadata erinevad koduloomad.
    Lisainfot laagri ja registreerimise kohta saab aadressilt http://www.lastelaager.ee või telefonil 050 77 543.
    Rutja noortelaager pakub teemalaagreid erinevate huvidega 7?14aastastele lastele.
    Suve jooksul on Rutjas looduse- ja matkalaager, inglise keele laager, looduse- ja meisterdamise laager, kaks matkalaagri vahetust, kunsti- ja meisterdamise laager ning seikluslaager.
    10päevaste vahetuste hinnad on 1350 krooni lapse kohta.
    Laagripäevadel tutvutakse loodusega ning käiakse matkadel ja piknikel, loomulikult on oma koht merel ja ujumisel, lõkkeõhtutel ja paadisõidul, mängudel ja kohtumistel.
    Lisainfot laagri ja registreerimise kohta saab aadressilt http://www.hot.ee/rutjanoortelaager
    Remniku laagripaik asub otse soojaveelise Peipsi kaldal. Seal saab õppida ujumist, joonistamist, punutiste valmistamist, seltskonnamänge, mängida koroonat, lauatennist, lauamänge. Laagris peetakse spordivõistlusi, karnevali, veepidu ja temaatilisi õhtuid. Laagrit külastab ka näitetrupp. Elatakse majas.
    Laagrivahetused algavad jaanipäeval ning kestavad augusti keskpaigani, 10päevane tuusik maksab 1500 krooni lapse kohta.
    Lisainfot saab http://www.lastekaitseliit.ee/laagrisuvi või laagri telefonilt (033) 93 198.
    Eesti NNKÜ-NMKÜ-de Liit korraldab sel suvel kolm laagrivahetust: spordi-, tantsu ja draamalaagrid 7?16aastastele lastele.
    Laagrid peetakse Rannapungerjal Peipsi ääres. Laagris valitakse miss ja mister ning peetakse Rannapungerja olümpia, on karaoke ja esitatakse naljanäidendeid, proovida saab ronimisseina ja selgitatakse parimad erinevates maastikumängudes.
    Loomulikult on laagris ka lõkkeõhtud, saab Peipsis ujuda ning liival rannamänge mängida.
    Juuli alguses on 7?9aastaste vahetus, kuu keskel saavad laagrisse minna 10?13 ning lõpus 14?16aastased lapsed. Laagrituusik maksab 1050?1500 krooni, vahetused kestavad 7?10 päeva.
    Lisainfot saab telefonil (0) 631 3004.
    Eesti Lastekaitse Liit korraldab kaht laagrit: Läänemaal Pivarootsis ja Remnikul Ida-Virumaal.
    Pivarootsi õppe- ja puhkelaager on sportlik suvepuhkus puutumatu looduse keskel.
    Kümne laagripäeva sisse mahub näiteks jalgratta- ja jalgsimatk Lõuna-Läänemaa kenamais kohtades. Matka- ja ööbimisvarustus on laagris olemas, laps peaks kaasa võtma vaid oma riideid igaks ilmaks ning muud isiklikud asjad, mida 10 suvepäeva jooksul tarvis võib minna.
    10päevane laager on juuli lõpus ning maksab 1800 krooni lapse kohta.
    Lisainfot saab http://www.lastekaitseliit.ee/laagrisuvi või laagri telefonilt (047) 29 591.
    11aastane Kristiina Martin käis eelmisel aastal Laokülas merelaagris. Kõige rohkem meeldis talle, et seal oli väga palju vaba aega. Suurema osa sellest kulutas ta ujumisele. ?Seal võis nii palju ujuda kui ise tahtsid, kas või viis korda päevas,? kiidab ta. Mereäärse telgielu kohta ütleb ta, et torm lõhkus telgi ära ja üks öö tuli toas magada. Pärast aga tehti telk jälle korda.
    Kristiina jaoks oli põnev see, kui laagrisse tulid külla skaudid ja igasuguseid huvitavaid mänge õpetasid. Purjetada said kõik, kes tahtsid ? peamiselt tahtsid poisid, kuid ka Kristiina proovis selle ära.
    Laagrilastele korraldati ekskursioon sõjalaevale, kus oli põnev vaadata, kus sõjalaeval süüakse ja kust tulistatakse. Laagris oli ka ööhäire, kus laagrilipp ära peideti ja see tuli üles leida.
    Põnev oli ka laeva päästeparv, mis lastele uurida toodi ja näidati, kuidas seda ümber pöörata. Kristiina ja teised merelaagris käinud lapsed teavad nüüd, kuidas üks päris päästeparv välja näeb ja mis seal sees on. Samuti proovisid nad termoskotti, kuhu pannakse need merehädalised, kes kaua külmas vees on olnud.
    Praegu on Kristiina kahevahel, kas tahab uuesti laagrisse minna, sest kuigi see elu oli huvitav, oli teiste tüdrukutega veidi tülitsemist. Kuid siiski oli tal viimasel päeval kahju, et laager läbi sai.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
TKM Groupi aktsionäride taskust püütakse varastada üha suuremaid summasid
Tänased majandusolud on muutunud niivõrd karmiks, et varguste arv poodides suureneb, sisuliselt on see aga vargus omanike, börsil noteeritud ettevõtte puhul ka väikeaktsionäride taskust.
Tänased majandusolud on muutunud niivõrd karmiks, et varguste arv poodides suureneb, sisuliselt on see aga vargus omanike, börsil noteeritud ettevõtte puhul ka väikeaktsionäride taskust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.