USA kiitis heaks 180kraadise pöörde põllumajanduspoliitikas

Uue seaduse põhjal on kavas suurendada riigi põllumajandusele järgmise kümne aasta jooksul makstavaid toetusi 1410 miljardi krooni võrra, mis kasvatab põllumajanduskulud 3270 miljardi Eesti kroonini. 70 sellest moodustavad otsetoetused viljakasvatajatele. Eelmise, 1996. a seaduse täiendamise tingis USA-le oluliste põllumajandussaaduste hindade langus maailmaturul, mis on raskendanud farmerite olukorda.

Uus seadus pakub laenusoodustusi ja otsetoetusi maisi-, nisu-, puuvilla-, riisi- ja sojaoa kasvatajatele, kusjuures toetused suurenevad veelgi, kui maailmahindade langus peaks jätkuma.

1996. a seadus püüdis panna rõhku vabaturule, lõpetada ületoodangu kokkuostmist ning võõrutada farmereid toetuste saamisest. Nüüdse seaduse eesmärk on luua põllumajandustootjatele kindel toetussüsteem ning parandada USA põllumajandussaaduste konkurentsivõimet maailmaturul.

Seadus, mis vajab jõustumiseks veel president George W. Bushi allkirja, kiideti kolmapäeval demokraatide kontrollitavas senatis heaks häältega 64:35.

Ehkki Bushi administratsioon on avaldanud kartust, et uus seadus võib tekitada probleeme peamiste kaubanduspartneritega, ei ole president jätnud kahtlust, et ta sellele alla kirjutab. Tegelikult on Bush ise juba selle sünnile kaasa aidanud, kui ta ohjeldas oma põllumajandusministri Ann Venemani vastutegutsemist seadusele. Pärast terasetollide kehtestamist on see juba teine suurem protektsionistlik abinõu, mida president Bush kavatseb rakendada.

Analüütikud peavad tõenäoliseks, et teised suuremad põllumajandustootjad, nagu Euroopa Liit, Kanada ja Austraalia, vaidlustavad USA uue seaduse Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), kuna see ei ole kooskõlas tema võetud kohutustega.

Senati põllumajanduskomitee demokraadist esimees Tom Harkin ütles, et vastuvõetav seadus ei puuduta Euroopa või Lõuna-Ameerika põllumehi. ?Me ei pea selle pärast kellegi ees vabandama, kui me soovime oma põllumajandustootjatele tagada stabiilsuse ületootmise ja langenud maailmaturu hindade oludes,? ütles ta.

Vabariiklasest senaator Charles Grassley oli palju pessimistlikum. Ta arvas, et see seadus, mis kõige järgi otsustades rikub USA kohustusi WTO ees, õõnestab oluliselt USA usaldusväärsust, kui ta nõuab põllumajandussubsiidiumide vähendamist Euroopa Liidus ja mujal.

Briti ärileht Financial Times ütleb oma juhtkirjas, et vastuvõetav seadus muudab nulliks Ameerika Ühendriikide möödunud kuue aasta jõupingutused põllumajandustoetuste vähendamisel. Järgnev lumepalliefekt on ette ennustatav: piiramatud subsiidiumid ergutavad tootmise suurendamist, mille tagajärjel hinnad veelgi langevad ja järelikult on vaja subsiidiumide kasvatamist jätkata. Kindlasti ajab see segadusse ELi, kes on arglikult alustanud oma põllumajanduspoliitika reformimist ja sealhulgas kaalunud subsiidiumide vähendamist.

Kaotajaks on USA maksumaksjad, arengumaad. Lisaks satub ohtu WTO järgmine läbirääkimisvoor, kuna USA on seni järjekindlalt taotlenud maailmaturgude suuremat avamist põllumajandusekspordile.

Varem vabaturu pooldajana sai USA manitseda Euroopa Liitu oma suurtele toetustesüsteemile rajatud põllumajanduspoliitika muutmisele ning arengumaid turgude avamisele, aga mida tal nüüd öelda on, kui ta ise põllumajandust tugevalt toetama on asunud.

On kahtlane, kas kavandatavatest toetustest suurem osa USA farmereidki kasu saab. USA põllumajanduspoliitikat kriitiliselt uurinud keskkonnagrupp (EWG) väidab, et viimase viie aasta jooksul farmeritele jagatud 1220 miljardi krooni suurustest toetustest on kaks kolmandikku läinud kümne kesk- ja lõunaosariigi 10 protsendile jõukamatele nisu-, maisi-, puuvilla- ja riisikasvatajatele.

Eksperdid juhivad seaduse vastuvõtmisega seoses tähelepanu ühele asjaolule, nimelt on USA valimissüsteemi eripära tõttu põllumajanduslikel lõunaosariikidel ebaproportsionaalselt suur esindatus Kongressis ja eriti senatis, mille valimised tulevad novembris.