Metsa istutajaid vähem kui langetajaid

?Neid eraisikuist metsaomanikke, kes kevaditi kümmegi hektarit metsa istutab, on vähe,? tunnistab SA Erametsakeskus metsakonsultant Jaanus Kalvistu. Samas nendib Kalvistu, et õnneks hakkab ümber saama aeg, kus valimatult tehti lageraiet, sest küpset metsa lihtsalt napib.

?Tooni hakkavad andma asjalikud erametsaomanikud, kelle eesmärk on metsa teadlikult majandada,? sõnab Kalvistu ja lisab, et Erametsakeskus kompenseerib metsastatava raiesmiku maapinna ettevalmistöödest 70 protsenti.

?Sellekevadine istutamisprogramm saab tänasega täidetud,? ütles Raul Vahter kaks nädalat tagasi Rakke vallas Kääriaadu maaüksusel seistes. Viimasele kolmele ja poolele hektarile saavad kuusetaimed mulda talgute korras ? metsauuenduse näidispäeval osaleb ligi poolsada keskkonnasõpra.

?Oleme tüüpilisel raiesmikul, mis on nagu Tootsi sai, kust rosinad välja nokitud,? viipab Vahter kuuseistikuid ootavale raiesmikule. ?Endine omanik võttis metsa maha ja enne taasmetsastamise kohustust pani maatüki müüki.? Vahter ostis Kääriaadu lagastatud 22hektarilise maaüksuse paar aastat tagasi 120 000 krooni eest.

Vahteri andmeil on ta koos kompanjonidega tänavu taastanud 50 hektarit metsamaid: 10 hektarit sai kasekülvi, 20 hektarile istutati kase- ja 20 hektarile kuusetaimed. Taasmetsastamiseks on Vahter sellel aastal kokku kulutanud üle 250 000 krooni.

?Poolesaja hektari suurune istutusmaht on rohkem, kui näiteks Rakke vallas on eelnevatel aastatel üldse kokku metsa uuendatud,? tunnistab üks talgulistest, Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse metsanduse peaspetsialist Raivo Helm. Tema sõnul uuendatakse Lääne-Virumaal igal aastal vaid kümme protsenti raiesmikest. ?See on allpool igasugust arvestust,? möönab Helm. ?Normaalne oleks uuendada umbes 70 protsenti raiesmikest.?

Eesti Põllumajandusülikooli metsanduse eriala lõpetanud Raul Vahteri sõnul püüavad nad oma metsades säilitada jätkusuutlikkuse. ?Hoolitseme selle eest, et igal talvel oleks ees aastalank, kust raiuda kvaliteetset puitu,? räägib Vahter. ?Samas püüame igal kevadel kõik kahe aasta vanused raielangid taasmetsastada.? Eelmisel aastal istutati uut metsa 38 hektarile.

Raul Vahterile kuulub füüsilisest isikust ettevõtjana 400 hektarit metsa. Samas on Vahter koos kahe kohaliku erametsaomanikuga võrdne osanik viis aastat tagasi loodud OÜs Artiston, mis majandab 2000 hektarit metsamaad. Meeste metsalangid asuvad laialipillutatult Lääne-Virumaa viies vallas.

Arvestades hektari metsamaa keskmiseks turuhinnaks 10 000?15 000 krooni, on Vahteri ja tema partnerite kontrolli all metsa, mille väärtus on 24?36 miljonit krooni.

Artistoni palgal on paarkümmend masinameest ja meistrit. Saemehed on valdavalt FIEd ja teevad tööd allhanke korras. ?Praegu, kui raietööd vähe, istutasid mehed metsa ja suvel hooldavad noorendikke ning lõikavad võsa,? räägib Vahter. ?Ma pean meestele tööd leidma, muidu lähevad nad mujale.? Artisoni eelmise aasta käive oli 40 miljonit krooni.

Vahteri sõnul on erametsaomanike suurimad mured lagunevad metsateed, mis sisuliselt ei kuulu kellelegi, ja lankide killustatus. ?Kuna muretsetud langid asuvad killustatult siin-seal, on sul paratamatult sadu naabreid ja sellest johtuvalt palju pingeid,? kurdab Vahtra. ?Näiteks lõhub keegi naaber teadmatusest sinu metsasihi või teine ei luba sul üle oma maa sõita.?