ELiga ühinemist võimaldav põhiseaduse täiendamise eelnõu võib õiguskantsleri hinnangul tõsta liitumislepingu põhiseadusest kõrgemale.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Indrek Meelaku sõnul ei võimalda põhiseadus ELiga ühineda ja seetõttu täiendatakse seda kolmanda aktiga, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Eelnõu esimese lugemiseni tahaksime jõuda enne jaanipäeva,? märkis keskerakondlane Meelak, kes kuulub täna ilmselt viimast korda koguneva põhiseaduse täiendamise eelnõu töörühma.
Justiitsminister Märt Raski kinnitusel antakse põhiseaduse muutmise eelnõu sel nädalal riigikogule üle. ?Uskuge mind, see on väga hea eelnõu,? ütles Rask, lisades, et eelnõu on mitmel ümarlaual arutanud ka palju tippjuriste.
Eelnõu on kritiseerinud aga õiguskantsler Allar Jõks, kelle sõnul pole see õiguslikult korrektne, kuna põhiseadust saab muuta või täiendada ainult põhiseaduse muutmise seadusega.
?Eelnõu ei pööra tähelepanu ELiga liitumisega kaasnevatele sisulistele muudatustele,? märkis Jõks Raskile ja Meelakule saadetud kirjas. ?Kolmas akt ei vasta rahva jaoks kõige olulisemale küsimusele: kui palju oma suveräänsest riigivõimust on Eesti nõus tulevikus jagama ELiga.?
Jõksi sõnul ei sea tõlgendus, mille kohaselt võiks anda otsustusõiguse ELile liitumislepingust tuleneva kohustusena, erinevalt teistest liikmesriikidest sellele mingit eeltingimust. Õiguskantsleri hinnangul oleks otsustusõiguse delegeerimine seega tingimusteta ja tagasipöördumatu.
?Julgen kahelda eelnõu aususes. Kolmas akt ja seeläbi ELi õiguse kogu põhiseaduse suhtes sulgude ette toomine on aus küll ELi, kuid mitte Eesti rahva ja põhiseaduse suhtes,? ütles Jõks.
Jõks küsis Raskile ja Meelakule saadetud kirjas, kas poleks targem järgida Saksamaa eeskuju, mis seab oma põhiseaduses ELi liikmeksoleku tingimuseks Saksa konstitutsiooni aluspõhimõtete täitmise.