Produktiivsema töö nimel

Oma sõnavõtus konverentsil ?10 aastat sotsiaaldialoogi? tõi peaminister Siim Kallas välja mõned võtmemomendid, mis on olulised töö produktiivsuse tõstmisel. Eeskätt jäid meelde märksõnad ? investeeringud teaduse ja tehnoloogia arengusse ning võõrtööjõu sissetoomine, kuna Eestis napib töökohtade loomiseks ja töö produktiivsemaks muutmiseks oskustöötajaid.

Terviknägemus puudub

Nimetatud seadus annab võimaluse laiendada harutasandil ja üleriigiliselt sõlmitud kokkuleppeid. On vaja vaid töötajate ja tööandjate ühenduste tahet. Pärast seda, kui laiendatud kokkuleppes sätestatud palgatingimused või töö- ja puhkeaja tingimused on avaldatud Ametlikes Teadaannetes, on need täitmiseks kohustuslikud kõigile harus või riigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele. Siin oleme eeskuju võtnud paljudest Euroopa riikidest. Nii jõustus põhjanaabrite juures mullu üleriigiline palgakokkulepe, mis tõstis kõigi töötajate palka sama valemiga ? elukalliduse tõus pluss tootlikkuse kasv.

Rämpstöökohtade Eesti

Palgatõus üleriigiliste, tegevusala ja kohalike palgalepete kaudu, mis tuginevad saavutatud majandusedule, aitavad vältida ohtliku tendentsi süvenemist ? Eesti reklaamimist odava tööjõuga riigina. See mõtteviis on ohtlik, kui selle ajel tullakse Eestisse looma nn rämpstöökohti. Kui aja jooksul teadlikkus kasvab ja palgad tõusevad, jääme neist töökohtadest ilma. Siis seisame suurema dilemma ees ? leida teised põhjused, mis tooks meile uusi töökohti.

Sestap tuleb juba täna pürgida selle poole, et Eesti oleks riik, mida iseloomustavad hästi motiveeritud ja loova suhtumisega töötajad, kellel on hea haridus ning kõrge töökultuur. Pealegi ei ole uudis see, et väga madalat palka saavat töötajat on motiveerida äärmiselt raske. Madal, vaesuse piiril elustandard initsiatiivikust ei soosi ja pühendumist ei võimalda.