Täna puudub ühiskonnas kokkulepitud terviknägemus selle kohta, kuidas muuta produktiivsemaks meie tänaste töötegijate ja homsete tööturule tulijate töö. Räägitakse üksikmomentidest ja edukuse valemit nähakse täna veel asjas või masinas, mitte inimeses. Kuid tehnoloogiat rakendab ja arendab ikka seesama töötegija ning välistööjõu sissetoomine ei lahenda meie enda tööjõu produktiivsuse küsimust.
Millal on produktiivne töö võimalik töötegija seisukohast? Siis, kui inimene on motiveeritud, loov ja initsiatiivikas. Siis, kui talle läheb korda tema töö tulemus ja firma tulevik. Siis, kui töötaja tahab võtta vastutust, mitte ei karda seda.
Millal on töötegija selline? Siis, kui tal on hea väljaõpe ja võimalus aeg-ajalt värskendada oma teadmisi täiendõppes, töö suuremate ümberkorralduste korral ümberõppes osaledes. Siis, kui tema töökohas valitseb hea keskkond, kui töötegijatega arvestatakse ja neid kaasatakse otsuste tegemisse. Siis, kui muutusi kavandades püütakse leida osapooli rahuldavaid lahendusi. Siis, kui töötegijal on selge oma roll ja asend firma käekäigus. Siis, kui ettevõte jagab oma majandusedu töötajatega selgete kriteeriumide alusel. Siis, kui töötaja teab oma karjäärivõimalusi sõltuvalt kvalifikatsiooni tõusust.
Täna paljusid loetletud tingimusi enamikus ettevõtetes veel pole. Ikka veel usutakse, et saab hakkama ka ilma selleta, et on muudki pakilisemat teha. Tegelikult valikut pole ? kui soovime, et meil oleks homme euroopalik töökliima ja tulemused, tuleb täna alustada eelduste loomisega.
Et ülaltoodut saavutada, tegi Eesti Ametiühingute Keskliit nii tööandjate keskliidule kui ka valitsusele ettepaneku alustada läbirääkimisi konkreetsete kokkulepete sõlmimiseks. Kahtlemata puudutavad meie läbirääkimisteemad töö produktiivsemaks muutmist lähtuvalt kõige tähtsamast ? töötegijast.
Esitasime tööandjatele üleriigilise palgakokkuleppe eelnõu, mis tagaks 10protsendilise palgatõusu töötajatele, kelle põhipalk ei ületa 10 000 kr kuus. Kokkulepet on vaja seetõttu, et kõik tööandjad jagaksid oma ettevõtetes töötajatega majanduskasvu, mis on juba paar aastat ületanud 5. Ja seetõttu, et viimastel aastatel on ka elukalliduse tõus olnud 4?5. Seetõttu, et 2000. a jäi 46,6 töötajate brutopalka alla 3500 kr. Seetõttu, et riigi otsusest tulenevalt ei pea ettevõtted juba kolmandat aastat maksma tulumaksu.
Ning kindlasti ka seetõttu, et tänavu suureneb töötajate maksukoormus 3 uute sotsiaalkindlustuskulutuste tõttu. Vähe sellest, rea lisakulutusi asetab meie õlgadele uue ravikindlustuse seaduse eelnõu. Tõuseb visiiditasu, haiglaravil olles tuleb maksta voodipäevatasu, väheneb päevade arv, mille eest haigestunud töötajale makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist.
Täna ei saa tööandjad enam väita, et neil pole juriidilist õigust üleriigiliselt palka kokku leppida või et sellist kokkulepet ei saa sõlmida. Tööandjatele ja ametiühingutele andis selleks juriidilise õiguse ligi kaks aastat tagasi jõustunud kollektiivlepingu seaduse muudatus. Kindlasti ei saa tööandjate ühendus täita sotsiaalpartneri rolli valikuliselt ning olla nõus vastutust võtma vaid mõnedes töösuhteid puudutavates küsimustes, mitte kõigis.