EE: Neiveltile ei meeldi negativism ja provintslus

Pangajuht käitub tõesti viisakalt, kuid ei arva pressist sugugi alati hästi. Ekspressi kutsel mullu talvel toimetuses käies ütles Neivelt: 'Mulle ei meeldi Eesti lehtede negativism ja provintslus.' Tema meelest saab õpetlikku infotLääne lehti lugedes, Eesti omad jäävad skandaalide ja huumori tarbeks.

Äripäeva konverentsil 'Kuidas tabada märki?' mullu sügisel teatas Neivelt, et majanduse arengut mõjutavad üha rohkem välismaised tegurid. 'Uudis, et Euroopa Keskpank tõstis eile intresse on uudisteveerul on aga sama suur nagu see, et munade hind tõusis mullu 12 protsenti.'

Neivelt tahtis näidata, et Eesti ajakirjandus ei jaga seoseid. Et Euroopa intressimäärad mõjutavad Eesti elu märksa rohkem kui munad. Kuid ajakirjanikud ei saa aru, mis on tähtis ja mis mitte.

Paari aasta eest helistas Neivelt Eesti Päevalehe peatoimetajale Hanno Tombergile ja küsis, miks avaldate Hispaania ja teiste kaugete maade õhutemperatuure, aga lehes puudub ilmateade Läti ja Leedu kohta? Mõelge kui palju lugejaid käib Lätis ja Leedus ning kui palju Mallorcal?

Sügisel 2001 puhkes tüli Neivelti ja Äripäeva toimetuse vahel, mis oli otsustanud avaldada temast raamatu. 'Ma pole mingil juhul huvitatud sellest. Minu olevuses on väga vähe edevust,' ütles Neivelt ja keeldus igasugusest koostööst.

Äripäev teatas seepeale, et raamat ilmub igal juhul, sest enamus materjalist oli teiste allikate abil koos. Seda kinnitas peatoimetaja Igor Rõtov. Lõpuks andis Neivelt alla, rääkis ajakirjanik Sulev Olliga mõned tunnid ja raamat ilmus.

Äripäev on käinud Neiveltiga ümber nagu ka iga teise mõjuka ühiskonnategelasega. Kiitnud ja laitnud. Samal ajal on Neivelt öelnud suurt tähelepanu äratanud seisukohad enamasti välja teistes ajalehtedes. Mõned näited:

1996 esines Neivelt Sõnumilehes ootamatu avaldusega, et Eesti peaks kaitsma oma turgu välisfirmade eest. Järgmisel päeval imestas Äripäev, et 'üllatavamat avaldust Neivelti suust kuulda poleks osanudki'.