Hoolimata salaviina osakaalu vähenemisest eelmisel aastal puudub Eestil konjunktuuriinstituudi hinnangul alkoholipoliitika.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul on Eestis alkoholiturul lastud lihtsalt kulgeda ning kohaneda turumajanduse reeglitega, kuid seda pole kuidagi püütud suunata, kirjutab Postimees. ?See on kaasa toonud küllalt kõrge alkoholi tarbimise ning salakaubanduse vohamise,? lausus ta.
Mullu oli instituudi hinnangul salaviina osakaal tarbimises 30-35 protsenti, mis on 2000. aasta 38 protsendist mõnevõrra väiksem. Josingu hinnangul ei tähenda see siiski, et salaviina läbimüük oleks vähenenud ka koguseliselt, sest alkoholi tarbimine on üldiselt tõusnud ning tõenäoliselt on suurenenud ka riigimaksudeta napsi müük.
Rahulolematust riigi alkoholipoliitikaga näitasid instituudi korraldatud küsitluses ka inimesed, kelle arvates ei saa õigeks pidada näiteks alkoholi müügi lubamist kioskites ning selle reklaamimist ja propageerimist.
Suurema osa küsitletute hinnangul tuleks alkoholi müük lõpetada ka tanklates, edendama peaks riigi tasandil karskusliikumist ning lõpetada tuleks vägijookide müük ööpäevaringselt.
Alkoholi hinna tõusu ning seeläbi selle raskemini kättesaadavamaks tegemist inimesed ei poolda ning selle vastu on ka Josing ise.
Riikliku alkoholipoliitika suhtes on kriitilised ka mitmed viinatootjad. Liviko turundusdirektori Janek Kalvi sõnul ei saa riiklikku alkoholipoliitikat küll olematuks nimetada, kuid kindlasti vajaks tema hinnangul tõhustamist sellealane järelevalve, sest praegu tegeleb politsei salaviina müügi tõkestamisega äärmiselt vähe.