Haridusministeerium tahab panna õppetoetuste seadusesse punkti, mille järgi sõltub iga kuni 21aastane üliõpilane vanemate perekonna sissetulekutest.
?See on täiesti absurdne,? lausus Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) avaliku poliitika tegevjuht Rait Talvik. ?Seaduse järgi on inimene juba 18aastaselt täiskasvanu ja vanemad ei pea teda ülal pidama.?
Praeguse eelnõu järgi saaks kehval järjel üliõpilane kuni 1300 krooni toetust. Kui tudeng elab perekonna juures või saab neilt õppimiseks raha, tuleb ta tuludele liita juurde pereliikme keskmine sissetulek, ütleb eelnõu.
Talvik märkis, et alguses tahtis haridusministeerium täiendada eelnõu lausa 26aastase vanusepiiranguga. Sel juhul sõltuks iga kuni 26aastane inimene automaatselt vanemate tuludest. ?See oli täiesti absurdne,? lausus Talvik.
EÜLi haridussekretär Margit Mõtus lisas, et kui hakkab kehtima uus 3+2 õppesüsteem, võib inimene olla 26. eluaastaks juba doktorantuurigi lõpetanud.
Ministeerium on pakkunud välja, et inimene ei sõltuks kindla vanuseni vanemate sissetulekutest siis, kui ta on abielus, märkis Talvik. ?Aga enam ammu ei ole abielu ainus kooseluvorm,? nentis ta.
Ministeerium hakkas tudengitega uuesti õppetoetuste üle läbi rääkima eelmisel nädalal, kui valitsus oli leidnud, et septembrist Riigikogus olnud eelnõu lubaks toetusi paljudele tudengitele, kes seda tegelikult ei vaja, ja seetõttu ei saa eelnõu sellel kujul vastu võtta.
Haridusministeeriumi õigusosakonna nõunik Heddi Lutterus rääkis, et vanusepiiri pakkusid nad välja teiste riikide eeskujul. Teiste seas tõi Lutterus näiteks Inglismaa, kus piiriks on 25 eluaastat.