Eesti laevavedude areng luubi all

Koostamisel oleva kodumaiste lühilaevavedude ja laevaehituse väljaarendamise programmi vedajateks ja rahastajateks on Balti Laevaremonditehas (BLRT), Saaremaa Laevakompanii, AS Saare Töölaevad, Hansa Liising ja Laevaomanike Liit. Neist BLRT käis välja ligi miljon krooni, teine põhirahastaja oli Saaremaa Laevakompanii. 200 000 krooniga toetas üritust ka Saarte programm. Läbirääkimise projektiga liitumiseks käivad Tartu Jõesadamaga.

BLRT arendusjuht Kalle Pedak ütles, et sellise programmi järele on suur puudus, kuid BLRT huvid pole seejuures sugugi esmased. ?Meie teeme tööd põhiliselt läände ja Venemaale, kuid loomulikult oleme huvitatud ka Eesti riigi vajaduste rahuldamisest,? lausus ta.

Saaremaa Töölaevade omanikfirma Baltic Marine Grupi juhataja Margus Vanaselja ütles, et tahab pakkuda laevaehituses konkurentsi BLRT-le. Praegu käib Saaremaal Nasva külas laevaehituse ja -remondi halli ehitamine, mis peaks valmima suve keskpaiku. Kavas on hakata tootma 5?30 meetri pikkusi alumiiniumlaevu koostöös Soome firmaga Marine Alutech. Võimalik oleks teha lootsi- ja patrull-laevu Eesti riiklikele institutsioonidele, samuti kalalaevu. Vanaselja ütles, et Saaremaa Töölaevad osaleb projektis selleks, et endast teada anda. ?Pean oluliseks, et riigiasutused kodumaise laevaehituse alal koostööd teeksid, mitte ei kasutaks igaüks eri teid pidi välismaalt saadud vanu aluseid,? lisas ta.

Projektiga on liitunud ka viis Eesti maavalitsust, mille huvi on eelkõige laevaühendus saarte vahel. Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja Hans Teiv ütles, et maavalitsused saaksid abiks olla raha taotlemisel fondidest. ?Ühendus mandri ja Saaremaa ning Saaremaa ja väikesaarte vahel on meie arengu võtmeküsimusi,? märkis ta.

Koostatavast programmist loodab Teiv häid logistilisi lahendusi ja adekvaatset olukorra kirjeldust. Praegu on nii ühendus mandriga kui ka Abruka, Vilsandi ja Ruhnu saarega juhuslikku laadi.

ASi Eesti Loots juhatuse liige Lembit Mõtlik rääkis, et lootside käsutuses on praegu 16 kaatrit, millest kolm neljandikku on üle 20 aasta vanad ja vajaks väljavahetamist. Tellitud kolme uue lootsikaatri kallal proovivad koos soomlastega juba kätt ka saarlased. Lootsid näevad Mõtliku sõnul kodumaisel laevaehitusel suurt tulevikku.

Tänaseks on programmist umbes kolmandik valmis. Esimeses, Tallinna Tehnikaülikooli doktorandi Enno Lendi juhtimisel valminud töös, on põhjalikult kaardistatud riigisisese laevaliikluse olukord. ?Praegune olukord ei toeta saarte majanduslikku arengut ja elukvaliteeti, pigem vastupidi,? rääkis teadur. Ühendus on harv ja 80 protsenti laevadest nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud. Lend ütles, et talle jäi mulje, nagu oleks saare elanikud selleks, et laevaoperaatoreil hea oleks, peaks aga vastupidi olema. Programmi järgmised etapid peavad ütlema, mida teha olukorra parandamiseks.

Projekti juhtiva IMG konsultandi Yvelin Karu-Veskioja sõnul on projektiga liitumisel kõik teretulnud ja kavas on muuta see võimalikult laiapõhjaliseks. Ühtlasi on plaanis kaasata hulk väliskonsultante.

Taolise programmi koostamine on ka üks eeldusi Eesti Euroopa Liitu pääsemiseks, sest sealsete reeglite kohaselt peab laevaühendus olema iga saarega, kus on kas või üks elanik.