Kas soomlastest saavad börsi taaselustajad?

Tänavusel kevadel-suvel möödub viis aastat Eesti esimesest börsibuumist. Toona polnud Tallinna Väärtpaberibörsi asutamisest möödunud aastatki, kui investeerimsest oli saanud eestlaste rahvussport.

Sügiseks oli börsimull lõhkenud ning eestlaste investeerimishuvi pole tänaseni taastunud. Helsingi börsi asepresident Jouni Torasvirta arutleb tänases Äripäevas, et börsimullid olid, on ja jäävad. Mullid käivad börsiga paratamatult kaasas. Investoritel ei jää muud üle, kui sellega arvestada ning oma investeeringud hajutada. Samas on ka paratamatu, et pärast börsikrahhi hoiavad inimesed mõne aja börsist eemal.

Kõigi aegade tuntuim, 1929. aasta börsikrahh peletas inimesed väärtpabeturust eemale mitmekümnneks aastaks, kusjuures toona ei olnud see esimene börsipaanika Wall Streeti ajaloos, vaid vähemalt kolmas. Pole siis ka mingi ime, et Eesti ajaloo esimesest krahhist pole börs veel toimunud.

Samas on alged börsi elavnemise suunas täiesti täheldatavad. Äripäeva indeksi 2002. ja 1997. aasta esimese viie kuu graafikud on suhteliselt sarnased. Tõsi, sel aastal on juhtivaktsiate hinnad kerkinud keskmiselt viiendiku võrra, viis aastat tagasi oli indeks hüpanud üle viiekümne protsendi.

On ka teisi märke, et tasapisi hakkavad väikeinvestorid börsile tagasi tulema. Kui aastani 2000 oli aktiivsete väikeinvestorite arv järsu langustrendiga, siis möödunud aastal kasvas see juba pea kolmandiku võrra.Tõelise üllatusena teatab siinsetel leheveergudel Soomes tegutseva investeerimispanga Danske Capital Balti osakonna fondijuht Kusta Äimä, et aktiivselt Tallinna börsile investeerivaid soomlasi on umbes 300-500. Kui nii edasi läheb on soomlased peagi eestlastest aktiivsemad. Aktiivseid eesti investoreid oli möödunud aasta lõpu seisuga vaid veidi üle tuhande.

Tallinna börs on pannud suuri lootusi ühinemisele Helsingi börsisüsteemiga ning äsja alanud pensionireformiga.

Üleminek HEX-süsteemile on seni olnud vaevaline. Eesti väikeinvestorite jaoks on uus süsteem esialgu harjumatu ja kohati isegi vaenulik. Kui ülalmainitud fakt soomlaste aktiivsusest pole juhuslikku laadi vaid on muutumas trendiks, on uuele süsteemile üleminekuga kaasnenud ebamugavused aga enast ära tasunud. Võib olla saavad just soomlastest, kes kümmekond aastat tagasi aitasid meid üle minna turumajandusele, ka börsi taaselustajad. Ka pensionireform, peaks börsile tooma uusi investoreid. Kui aktiivseks liitumine pensioni teise sambaga muutub, on esialgu veel vara rääkida. Fondihaldurid on aga andnud mõista, et eesti aktsiaturule paigutatakse vähemalt 10 protsenti kogutavast rahast. Mingisugust tuge aktsiaturg siit kindlasti saab.

Maailm on globaliseerumas ning investeerimisvõimalused ei piirdu ainult kohaliku aktsiaturuga. See tähendab, et peagi on kohalikule aktsiaturule tekkimas arvestatav konkurents. See seab börsile kõrgendatud nõudlused aktsiaturu läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suhtes.

Meie turujärelvalve maine on olnud läbi aastate väga madal. Kõik lootused on pandud ühendatud finantsjärelvalvele, aga täna ilmunud reportaazist inspektsiooni ei suutnud ma küll välja lugeda, millega see inspektsioon õieti tegeleb.