Seadus piirab eksperte

Omaette probleem on seotud veel muinsuskaitsealuste ehitistega. Nimelt litsentseerib muinsuskaitseinspektsioon nendega seotud tegevusi täiendavalt ning üheks eelduseks on varem nimetatud litsentsi olemasolu. Kohtuekspertiisiseaduse kohaselt pole aga vastavad eriteadmised vajalikud ning nii võib praegu sattuda muinsuskaitseliste probleemidega protsessile eksperdiks isik, kes väljaspool kohut võiks neid objekte ainult fotografeerida või arhiividokumentide alusel uurida. Sarnaseid probleeme on veelgi, näiteks elektritööde hindamise pädevus.

Probleemi ei lahenda ka seaduses pakutud võimalus asendada litsents kahe soovitusega erialal tunnustatud asjatundjatelt. Näiteks töötab projekteerimisbüroodes mitmeid eelarvestajaid, kes ei pruugi olla kunagi tegelenud projekteerimise või mõne muu ehitusvaldkonnaga. Eelarvestamine pole litsentseeritav, kuid ka eelarvestajatel on sageli ehitusinseneri haridus. Seega piisab, kui kolm eelarvestajast töökaaslast annavad kõik oma kahele kolleegile soovituse ning neid kõiki registreeritakse RTE-dena, kelle pädevusvaldkonnaks on ehitustehnilised ekspertiisid. Praegu levitatavat ekspertide nimekirja vaadates on tunne, et nii ongi juba juhtunud.

Praegusest ekspertide nimekirjast ilmneb selgelt veel teinegi ka seaduse eelnõu autoritele teavitatud probleemne olukord ? mõnes valdkonnas on registreeritud vaid üks ekspert. Ilmselt pole veel fikseeritud ka ekspertide tasustamise kord ja nii ongi tekkinud olukord, kus kohtunikud peavad hinnaläbirääkimisi monopoolses seisundis RTE-dega. Samuti pole loota, et sellise korralduse ja tõusva hinna juures niigi veniv menetlemine kiiremaks muutub.

RTEde vähesuse põhjuseks pole ekspertide teadmatus või soovimatus, vaid seadusesse kirjutatud nõue, et eksperdi tööandja peab andma kinnituse, et vabastab RTE kohtuekspertiisi tegemise ajaks põhitööst ja võimaldab ka kasutada ettevõtte seadmeid. Selline tõend tekitaks olukorra, kus ettevõtte juht ei saa enam teatud töötajatega pikemate projektide puhul arvestada.

Kõige äärmuslikum on olukord, kus ekspert palkab assistendiks sama ettevõtte töötaja ja kasutab seadmeid ning tegeleb kohtuekspertiisiga mitu kuud. Ettevõtte juht aga ei saa reguleerida kohtuekspertiiside arvu ning RTE võib ekspertiisist keelduda praktiliselt ainult haiguse tõttu. See võib mitme RTE korral lõppeda ettevõtte pankrotiga, sest ekspertiisi eest tasutakse RTE-le personaalselt.

Ettevõte ei saa ka mingit kaudset reklaami, sest põhitöökohti nimekirjas ei avaldata. Kui õnnestub esimesed kolm aastat vastu pidada ja ka RTE-sid mitte vallandada, ei anna ilmselt ettevõtte juht RTE-le enam tunnustatuse pikendamiseks vajalikku tõendit.

Selle nõudmisega on praktiliselt välistatud ka õppetööga seotud spetsialistide registreerimine RTEdena, sest loengute pidamine võib muutuda väga lünklikuks. Samas on palju häid spetsialiste hõivatud erialakoolides. Teiste riigiametnike kasutamine RTEdena oleks aga maksumaksja raha raiskamine, kuid ei saa väita, et sedagi juba ei esine.

Omamoodi küsitav on eksperdi poolt antav kirjalik kinnitus, et tal on võimalik kasutada ekspertiisi teostamiseks vajalikke tehnikavahendeid. Eriseadmed pole arvutid, vaid tihti tunduvalt kallimad ja Eestis ühe käe näppudel loetletavad. Mis saab, kui RTE sellise renditud või oma põhitöökohalt laenatud seadme tahtmatult rikub?