Duisenberg rõõmustas pankade laenukliente

Usutavasti ei tõsta keskpank intressimäärasid enne sügist.

Pankade pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor oli eelmise aasta novembri ajalooliselt madalaimalt 3,159 protsendi tasemelt teisipäevaks kerkinud ligi 18. Viimase nädalaga tegi Euribor ligi 4 tõusu, kuid langes eile ligi 10 baaspunkti võrra, 3,627 tasemele.

Viimase aja tõusu põhjustas intressituru üha tugevnev usk, et 2 sihti ületava inflatsiooniga maadlev Euroopa Keskpank (ECB) tõstab praegu 3,25 tasemel baasintressi juba 6. juunil.

Euribori eilse languse põhjustas ECB juhi Wim Duisenbergi teisipäevane sõnavõtt, kus ta muu hulgas märkis, et palgatõus Saksamaa terasetööstuses on aastas 3,6, mis on väiksem, kui kardetud, ega mõjuta inflatsiooni kardetud määral.

Hansapanga intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnoti kinnitusel kajastus see teade kohe intressiturgudel ning juunis oodatud 25 baaspunkti suurune intressitõstmine lükati ootustes septembrisse.

?Ma ei muretseks eriti Euribori tõusu pärast,? lausus Marnot. Ta tõdes, et kindlasti on edaspidi näha Euribori kõikumist 10?25 baaspunkti piires, sõltuvalt sellest, millised on ootused keskpanga baasintressi tõstmise suhtes. ?Selle teema juurde võiks alles augustis tagasi tulla,? lausus Marnot.

?Reaalselt näeme enne aasta lõppu ühte baasintresside tõstmist,? lausus Marnot. Kõigi eelduste kohaselt ECB baasintressi korraga üle 25 baaspunkti ei kergita, sest ta on näidanud end väga konservatiivse institutsioonina.

Intressimäära kergitamise tõenäosus kasvab inflatsiooni suurenemise kui järsu majanduskasvu numbrite paranemisega, kuid Marnoti sõnutsi võib inflatsioon keskpanka kiiremini mõjutada, sest kui ka majanduskasvu numbrid oluliselt paraneks, tahab ECB olla veendunud selle jätkusuutlikkuses.

Duisenberg kinnitas, et loodab selle aasta keskmiseks inflatsioonitasemeks 2, kuid möönis esmakordselt, et see võib jääda ka suuremaks.

ECB peab hakkama saama raske ülesandega, kujundada erineva arenguga ja vajadustega liikmesriikide jaoks ühtset rahapoliitikat. Nii on eurotsooni suurima majanduse Saksamaa ja suuruselt kolmanda majanduse Itaalia tulemused näidanud I kvartalis mõningast paranemist, samas kui Hollandis on majanduskasv olnud tagasihoidlikum kui oodatud.

Duisenebrg lausus teisipäeva, et prognoosib endiselt, et majanduskasv peaks normaliseeruma selle aasta lõpuks.