Kunstiteos paneb koduseinad elama

Algajale kunstiostjale ei ole sellise olukorra lahendamine lihtne. Enamasti vajavad vastamist mitmedki ostja enda jaoks piinlikult kunstiasjatundmatud küsimused. Küsimist aga ei maksa karta. Hea kunst on suhteliselt kallis ning seda enam tuleb ostud endale selgeks teha.

Esimene samm piltide ostmisel on soov kunstiga tegeleda. Tasub käia näitustel. Lihtsam on keskenduda esialgu üksikute meelepäraste kunstnike loomingule. Ostudega ei maksa kiirustada. Alati tasub nõu pidada ka kunsti alal asjatundliku inimesega. Süvenedes saab kunst selgemaks ja lähedasemaks ning ajapikku soetategi endale ainulaadse, oma maitse järgi valitud koduse kunstikollektsiooni. Jah, just kollektsiooni, sest peagi võite avastada, kuidas vabanete konservatiivsest ettekujutusest, et diivani kohal peaks harjumuspäraselt olema vaid üks pilt.

Töödele, mis meeldivad, leiate oma kodus alati koha. Vaadake oma toad üle ja teil ei ole vaja sisekujundaja poolt pliiatsiga ettemärgitud kohti piltide riputamiseks, vaid te leiate need ise. Kokkuleppel on kindlasti võimalik ka pilte enne ostmist kodus proovida ja veenduda, et teie emotsioon ei olnud hootine, vaid töö teile tõepoolest sobib.

Abikaasad peaksid koos pilte valima. See on hea võimalus ka teineteises seniteadmata jooni avastada. Mis ühele meeldib, võib teist ootamatult ärritada.

Tihtipeale kiputakse liiga arvestama kunstiteose formaadiga ning eelistatakse väiksemaid pilte suurematele, kuigi ruum tegelikult suuri töid võimaldab. Ollakse arvamusel, et suur pilt teeb ruumi väiksemaks. Enamjaolt see siiski nii ei ole. Pilti on maalitud perspektiiv, ka abstraktsesse, ning kui see on õigesti valitud, siis kauguse illusioon maaliruumis teeb näiliselt suuremaks ka väiksena tunduva toa.

Kunsti valimisel koju on võimalusi palju, enne lõpliku otsuse tegemist tuleb need rahulikult läbi mängida. Sellest kujuneb kindlasti üks vaheldusrohke ja nauditav tegevus.

Omaette teema on kunsti hind. Asjaga tegeledes hakkate selles enam orienteeruma, algul võib see tunduda kaosena. Inimesi, kes oskaksid teile kunsti hinda loogiliselt põhjendada, võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Hinnad tuginevad müügipraktikale.

Eesti kunstile on suurema avalikkuse silmis tekkinud arvestatav väärtus alles viimase viie aasta jooksul ning seda põhiliselt korraldatavate kunstioksjonite tõttu, mis on kunsti ja raha teemale tähelepanu tõmmanud. Seega arukalt planeerides on võimalik osta teoseid, mis lisaks esimesele emotsioonile, et see pilt meeldib, omavad pikaajalist investeerimisväärtust.

Möödakäijale ja turistile orienteeritud pildipoest te ehk seesugust konsultatsiooni ei saa, heast galeriist aga küll. Kui olete endale selgeks teinud, millise summa ja kas korraga või pikema aja jooksul olete valmis kunsti peale kulutama, võib ka see olla ostudel heaks lähtepunktiks.

Arvestama peab aga, et eri kunstitehnikatel on üldiselt erinev hind. Kunstiajaloo kümnendite lõikes see paraku nii erinev polegi ? 1930. ja 1990. aastatel loodu võib olla peaaegu ühes hinnas. Stiilierinevuste tõttu on üht pilti teisele eelistada lihtne.

Tehnikaid silmas pidades on aga graafika ja akvarell kindlasti odavamad kui õlimaal. Ostes ei välista üks stiil ega ka tehnika teist. Mida mitmekülgsemalt te oma kogule lähenete, seda enam on nauditav iga sinna soetatud üksik töö. Maastik ja figuraalkompositsioon on kõrvuti huvitavamad kui kaks sarnast maastikku.

Kunsti kogutakse eelkõige enda ja oma pere rõõmuks ning mida julgemad on teie valikud, seda huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks muudab see erinevad toad ning nurgakesed teie kodus.

Autor: Piia Ausman