Riigikogu peab kiiresti äriseadustikku muutma

Sellest aastast kehtib äriseadustiku muudatus, mis võimaldab ettevõtte 90 protsendi aktsiate omanikul ülejäänud aktsiad väikeaktsionäridelt üle võtta suuromaniku määratud hinnaga. Seda võimalust üritavad kasutada Liviko, Sampo ja Ühispank.

Äripäeva arvates peab Riigikogu kiiresti äriseadustikku muutma, et suuromanikul ei oleks võimalik väikeinvestoritelt aktsiaid sundvõõrandada. Oleks hea, kui muudatus hakkaks kehtima tagantjärele, ehk selle aasta algusest.

Olukorra absurdsuse iseloomustamiseks võiks tõmmata paralleeli kortermajaga. Ei oleks õiglane, et 90 ühistu liikmetest otsustaks ülejäänud 10 korterid ära võtta, kusjuures viimased ei ole nõus oma korterist loobuma. Ettevõtetes aga tohib nii teha.

Tõenäoliselt õnnestus mõnel huvigrupil või erakondi sponsoreerival ettevõtjal viia n-ö kodustatud Riigikogu liikme abil äriseadustikku endale soodne muudatus. Nüüd lõigatakse muudatuse vilju ja võetakse väikeaktsionäridelt neile kuuluv vara ehk aktsiad.

Liviko, Sampo ja Ühispanga omanikud väidavad vastu, et kellelegi ei tehta ülekohut. Aktsiate eest makstakse õiglast hinda, mille on määranud audiitorfirma. ?See on kindlasti õige ja õiglane hind, mis vastab ettevõtte raamatupidamisväärtusele,? väitis Liviko nõukogu esimees Enn Kunila Liviko suuromaniku NG Investeeringute poolt väikeomanikele tehtud ostupakkumist kommenteerides (vt PM 12.04.2002).

Kunilale oponeerib Liviko väikeaktsionär Heldur Meerits. ?Praegusel juhul näib, et toimub kas firma aktsiate sundvõõrandamine või asub suuromanik ettevõtet likvideerima, sest siis makstakse tavaliselt välja raamatupidamisväärtus,? lausus Meerits (vt PM 14.05.2002). Ta tegi ettepaneku, et ostab suuromaniku pakutud hinnaga hoopis ise Liviko ära.

Audiitorid tegutsevad põhimõttel: kes maksab, see tellib muusika. Kui peame õigeks, et suuromaniku palgatud audiitor määrab aktsia hinna, siis võiks ka kohtuniku asemel lubada karistusi määrata kohtualuse advokaadil.

Liviko ja Ühispanga väikeinvestorid on enda huvide kaitseks pöördunud kohtusse ja soovivad, et äriseadustiku see osa tunnistataks põhiseadusega vastuolus olevaks. ?Vastavalt põhiseadusele võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest,? rääkis Liviko väikeaktsionär Hasso Nurm (vt PM 27.05.2002). ?Milline on antud juhul üldine huvi ning kas on ikka tegemist õiglase hinnaga, kui selle määrab ühepoolselt ülevõtja?? küsis Nurm Liviko näite põhjal.

On selge, et Liviko, Ühispanga ning Sampo puhul ei ole tegemist üldise huviga ega ka õiglase hinnaga. Viimast tõestab väikeinvestorite rahulolematus.

Tekkinud konflikti kõige parem lahendus on äriseadustiku kiire muutmine. Seadus ei tohi anda ühele (loe: tugevamale) osapoolele võimalust käituda teerullina. Kui suuromanik ei suuda teha väikeinvestorit rahuldavat ostupakkumist, siis jääb tehing katki ja tuumikomanik jätkab koos väikeaktsionäriga ettevõtte arendamist.