• OMX Baltic0,49%304,17
  • OMX Riga−0,1%867,72
  • OMX Tallinn0,4%2 007
  • OMX Vilnius−0,05%1 206,83
  • S&P 5000,1%5 892,58
  • DOW 30−0,21%42 051,06
  • Nasdaq 0,72%19 146,81
  • FTSE 1000,03%8 587,3
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,16
  • OMX Baltic0,49%304,17
  • OMX Riga−0,1%867,72
  • OMX Tallinn0,4%2 007
  • OMX Vilnius−0,05%1 206,83
  • S&P 5000,1%5 892,58
  • DOW 30−0,21%42 051,06
  • Nasdaq 0,72%19 146,81
  • FTSE 1000,03%8 587,3
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,16
  • 31.05.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Limusiini peibutav privaatsus

Lincoln Town Car on maailma tuntuim limusiin, mida liigub üle planeedi tuhandeid. Nii erinevas vanuses, pikkuses ja varustatuses. Eestis on limusiini keretüübiga autosid arvele võetud 83.
Et päris limusiinivabrikut Lincolnil pole, ehitatakse autode kered pikemaks vastavalt kliendi soovile. Nii võib saada kuni 60meetrise sõiduauto. Klassikaline mõõt on siiski 8,5?9 meetrit. Sellisesse autosse mahub sisse vähemalt kaks nahkdiivanit, baarilett, televiisor ja stereo. Maailmas sõidab ka liigenditega, 60 meetrit pikki sõidukeid, milles on sees bassein ja mullivann. Omamoodi vaatamisväärsus on ka Lincoln Navigatori maasturi põhjale tehtud pikk luksauto. Town Cari ees on selle eeliseks ruumi kõrgus.
Transpordiärimees Gert Jensen ostis jaanuaris omale möödunud aastal valmistatud, 1998. aasta mudeli Lincoln Town Car limusiini. Kiiskavalt valge luksauto pikkus on üheksa meetrit. Mehe enda sõnul tekkis tal idee see auto osta sügisel, kui leidis internetist Lincolni limusiinide müüja Inglismaal. Ta leppis kokku kohtumise firma esindajaga ja sõitis Suurbritanniasse Walesi. ?Kui nägin seal seda masinat, teadsin kohe, et see on see, mida olen otsinud,? selgitab Jensen. Teiste ?ameeriklaste? seast langes valik just selle margi kasuks disaini ja kvaliteedi tõttu. Lincolni eest maksis Jensen kokku 1,5 miljonit krooni.
Novembris sõlmitud lepingu tulemusena jõudis auto laevaga Eestisse jaanuaris, kuid siis ei saanud Jensen sellele veel hääli sisse lüüa, sest registreerimisega oli probleeme. Et aga kihk Lincolniga ringi kruiisida oli tugevam, tuli autoregistri nõudmistele vastu tulla ja Lincolni punased suunatuled välja vahetada. Esimesed kilomeetrid Tallinna tänavail jättis Jensen seljataha aprilli viimasel nädalal, jutud uuest liikurist läksid linnas paar päeva hiljem lahti.
Autosse sisse istudes leiab end hallist nahast istmel, mis ei jää mugavuselt alla tubaseks kasutamiseks mõeldud mööblile. ?Must oleks olnud liiga masendav,? põhjendab Jensen auto sisemuse värvieelistust. Lakke lasi Jensen panna peegli, mille sees on värvi muutvad valgusdioodid. Nii jääb pimedas autos mulje, et sõidetakse lahtise taeva all.
Pikemate sõitudena plaanib Jensen autoga kodumaale Taani ja Pariisi puhkusele sõita. Selle tarvis plaanib ta autosse veel lisasid panna nagu kohvimasin, et autost saaks liikuv kodu. Et mees austab Versace loomingut, leiavad autos koha ka tema portselan ja padjad. Autosse ostetavad klaasid peavad tema arvates olema kindlasti kristallist. ?Kui midagi teha, teha korralikult,? leiab Jensen.
Lisaks enda tarbeks liiklemisele plaanib Jensen oma limusiini rentima hakata. Konkurentidest tuleb tema hind tuhat krooni kallim ehk siis 1700 krooni tunni eest. Soolasele hinnale vaatamata on auto vastu välismaa telekompaniist huvi tuntud, kuid isikut Jensen ärisaladusena avaldama ei soostu.
Ärimeeste tarvis kavatseb Jensen kolm musta ning teistele välja laenamiseks ühe valge pika auto juurde muretseda. Niisiis vurab Tallinnas varsti viis uut limusiini. Autot laenuks ta igaühele siiski anda ei plaani, enne peab tekkima soovija vastu usaldus. Kindlasti jäävad mängust välja purjus soomlased, kes selle kohe ära lagastaksid, on Jensen kindel.
Ühe esimestest limusiinidest tõi Eestisse neli aastat tagasi Helen Mahmastoli . Selle 1993. aasta Lincoln Town Cari ühe omaniku, meelelahutusäriga tegeleva Mahmastoli sõnul pärineb idee üheksameetrine auto siia rentimiseks tuua Ameerikast, kus ta elanud ja käinud oli ning taolisi masinaid palju näinud. ?Juba töö pärast peab limusiin olema, sest toome siia mitmeid staare, kellele muu sõiduvahendiga vastu ei sobi minna,? selgitab Mahmastol auto vajadust. Tema valge auto mustal nahkdiivanil istus möödunud suvel näiteks maailmakuulus DJ Roger Sanchez.
Peale staaride rendivad autot veel paljud pulmalised, koolilõpetajad ja äripartnerid. Olulise osa moodustavad klientuurist turistid, kes vanalinnas ringi tiirutavad. Mõned pealinlased üürivad auto aga näiteks nädalavahetusel pubist pubisse liiklemiseks. Keskmine aeg auto rentimiseks on Mahmastoli andmeil viis tundi, kuid on ka pikemaid otsi tehtud: on Riias ja Peterburis käidud.
Auto pikkus seab liiklemisele ka mõned piirangud. Igal vanalinna tänaval sellega Mahmastoli andmeil liigelda ei saa ja seega peab juht enne kliendi soovile vastutulemist ette mõtlema, kas ja kuhu sõidab. Alguses kardeti ka, et masin ei sõida Tondi ülesõidult üle, vaid jääb ?kõhu? peale kiikuma, kuid seda siiski ei juhtunud. Ehkki luksuslik auto on pidevalt käepärast, ei saa Mahmastol ise hõivatuse tõttu seda eriti kasutada. Sellest hoolimata on ta klientide soovidele vahel vastu tulnud ja ise rooli taha asunud. Automaatkasti tõttu pole liiklemine Mahmastoli sõnul keerulisem tavalisest sõiduautost.
Et Lincoln on juba pea kümme aastat vana, plaanib Mahmastol varsti Ameerika-reisi ette võtta, et uusi autosid noolima minna. Kindlat marki veel paika pandud ei ole, see selgub kohapeal. Sõiduriista vanusest hoolimata arvab Mahmastol, et selle hind ei ole aastatega langenud. ?Kui seda korralikult hoida, on see nagu hea vein, mis aastatega väärtust kogub.? Siinsete poriste teede tõttu vajab hele masin tihedat pesemist ja hoolt.
Peale Mahmastoli rendib Eestis Ameerika päritolu limusiine veel A-Lim, millele kuulub kokku seitse pikka autot, mille margid on Lincoln, Cadillac, Mercury ja Volvo. Kuigi A-Limu omanikul Ants Andresonil pole midagi ?mitteameeriklaste? vastu, leiab ta, et õige limusiin on Ameerikast pärit. ?Volvo ja Mercedes teevad näiteks ministritele sobivaid sõidukeid, kuid õige limu on siiski ?ameeriklane?,? kinnitab ta.
Andresoni kirg pikkade lukssõidukite vastu sai alguse aastaid tagasi endale soetatud Lincolnist, millega mees vahetevahel lõbusõite tegi. Sealt tuli idee rentida ja masinaid juurde osta. ?Seaduse järgi on nüüd Eestis limusiinide hulgas lagi käes, sest Ameerikas toodetud autod ei vasta euronõuetele ja neid ei saa arvele võtta,? arvab Andreson.
Nüüd, ise äris sees olles ta enam nii palju juhtida ei ihka, vaid maandub vahetevahel tagumisse nahkistmesse ja naudib luksuslikku sõitu toonitud mustade klaaside taga. ?Pole ju eriti mugav foori taga seistes kõrval olevatest autodest pilke püüda ? sama hästi võiks liinibussis sõita,? märgib ta.
Ehkki võiks arvata, et pikk kere on kohmakas ja raske ning jääb foori tagant startides teistele sõidukitele jalgu, see nii ei ole. Teised autod ei saa veel rohelise tule süttides liikumagi, kui Lincoln neist paari enda pikkuse jagu ees on. Kiirendus on sujuv ja loomulik nagu sportautol. ?Lasnamäe kanalis toimuvatest võistlustest oleme osa võtnud ja meie Cadillac on limusiinide klassis löömatu olnud,? räägib Andreson uhkusega. Lincolni tippkiiruseks nimetab mees 200 kilomeetrit tunnis, mida siiski vaevalt näeb, sest sõiduk on mõeldud sõidu nautimiseks, mitte kiirendusvõistlusteks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele