Möödunud reede seisuga oli kohustusliku kogumispensioniga (teise sambaga) liitunud 35 766 inimest ja valinud välja praegu pakutavast 15 kohustuslikust pensionifondist just endale kõige sobivama.
Pikaajaliselt on sellest, kui suured on ühe või teise pensionifondi haldustasud, tähtsam see, kui suurt tootlust fondiomanikele fondid pakkuda suudavad. Milline on ühe või teise fondi tootlus, sõltub sellest, millistesse instrumentidesse fondid neile usaldatud raha paigutavad. Fondidele on vara paigutamisel pandud seadustega mitmeid piiranguid.
Aktsiad on lubatud investeeringutest kahtlemata sellised instrumendid, mis võivad fondi vara kiiresti kasvatad, samas on suurem ka risk kaotada. Seega on pensionifondid, mis investeerivad aktsiatesse, ühelt poolt kõige riskantsemad, teiselt poolt pakuvad aga ka kõige suuremat võimalust saavutada hea tootlus. Pikki perioode (30 aastat) vaadates on aktsiate tootlus ületanud võlakirjade tootlust rääkimata hoiustest. Seega kui arvestada seda, et pensionifondi tehakse sissemakseid üle 30 aasta, peaks varasemaid andmeid arvestades parimat tootlust andma just sellised fondid, kus investeeritakse aktsiatesse.
Reegel, et aktsiate tootlus ületab pikaajaliselt võlakirjade tootlust, on kehtinud peaaegu 200 viimase aasta jooksul.
Professor Jeremy Siegel kirjutab oma raamatus ?Stock for the Long Run?, et 1802?1997 ületas aktsiate tootlus võlakirjade oma 30aastastel perioodidel 97 protsendil. Veel parem on olukord olnud pärast 1871. aastat, siis on aktsiad 30aastastel perioodidel alati võlakirjade tootlust ületanud. Sigel järeldas, et kuigi aktsiad tunduvad riskantsemad kui võlakirjad, on turvalisim investeering pikaajaliselt ostujõu säilitamiseks (inflatsiooni ületamiseks) aktsiad, mitte võlakirjad.
Kui maailmas on tuhandeid fonde, mis investeerivad ainult aktsiatesse, siis kohustuslikud pensionifondid kogu oma vara aktsiatesse investeerida ei tohi. Pensionifondide seaduse järgi võib kohustuslike pensionifondide vara investeerida aktsiatesse mitte rohkem kui 50 ulatuses. Ühte aktsiasse ei või investeerida aga mitte rohkem kui 5 fondi varadest.
Aktsiate nagu ka teiste pensionifondi poolt paigutavate väärtpaberite puhul on oluline, et nad on vabalt kaubeldavad Eesti, Euroopa Liidu liikmesriigi või Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni liikmesriigi poolt reguleeritud väärtpaberiturul. Erandkorras võib osta aktsiaid, mis ei ole väärtpaberiturgudel veel vabalt kaubeldavad. Seda juhul, kui nad noteeritakse emiteerimistingimuste kohaselt hiljemalt aasta jooksul pärast emiteerimist Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna väärtpaberiturgudel.
Investeeringuks aktsiatesse peetakse pensionifondide seaduse järgi ka investeeringuid investeerimisfondidesse, mille vara võib otseselt või teiste investeerimisfondide kaudu paigutada aktsiatesse.
Aktsiate kõrval on ka teisi väärtpabereid, kuhu kohustuslikud pensionifondid oma vara investeerida võivad. Teistest väärtpaberitest on esiplaanil eelkõige võlakirjad.
Võlakirjad on aktsiatest väiksema riskiga, aga pakuvad pikaajaliselt, nagu eelpool oli toodud, väiksemat tootlust. Võlakirjade tootlus sõltub omakorda sellest, kui pika aja peale nad on ja kui kõrge on reiting, mida reitinguagentuurid võlakirjadele annavad. Mida kõrgema reitingu võlakiri saab, seda madalam on risk, aga ka võlakirja tootlus.
Kohustusliku pensionifondi vara võib investeerida ka teistesse investeerimisfondidesse. Piiranguks on aga see, et ühte investeerimisfondi ei või investeerida rohkem kui 5 pensionifondi varade turuväärtusest. Pensionifondivalitseja valitsetavatesse teistesse fondidesse ei või paigutada rohkem kui kokku 5 fondi varadest, fondivalitsejaga samasse kontserni kuuluvate fondivalitsejate valitsevatesse investeerimisfondidesse ei või investeerida üle 30 varade turuväärtusest, seda juhul, kui fondide investeerimispoliitika erineb oluliselt ja see on ette nähtud fondi tingimustes või põhikirjas ning selle on heaks kiitnud finantsinspektsioon.
Teistesse investeerimisfondidesse investeerimine on mõttekas siis, kui fond sooviks ka ise valitud fondiga sarnast aktsiaportfelli koostada. Fondi osakute omandamisega saab hoida kokku kulusid, mis kaasneks sadade, teinekord isegi tuhandete eri aktsiate ostmisel. Selle asemel, et teha tohutul hulgal tehinguid, piisab vaid ühest.
Ühe riigi väärtpaberitesse (aktsiad, võlakirjad jms) ei tohi investeerida enam kui 35 kogu kohustusliku pensionifondi varade turuväärtusest. Seda ja 5 piirangut samasse kontserni kuluvatesse väärtpaberitesse investeerimisel ei kohaldata 9 kuu jooksul pärast pensionifondi registreerimist, kui pensionifondi vara on alla 50 miljoni krooni.
Kohustuslik pensionifond võib paigutada oma raha ka krediidiasutuste hoiustesse. Kokku ei või hoiuste osakaal moodustada fondi varadest enam kui 35 ja ühte krediidiasutusse või temaga samasse kontserni kuuluvasse krediidiasutusse ei või paigutada üle 5 varadest.
Hoiustest suurt tootlust oodata pole. Hoius küll säilitab fondi vara, aga intressid on sedavõrd väiksed, et pikaajaliselt inflatsioonitempot hoius ei ületa.
Kinnisvarasse võib fond investeerida kuni 10 varadest. Kinnisasjana käsitatakse investeerimisfondide seaduses maad koos selle oluliste osadega, korteriomandit, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust või nende mõttelist osa. Kinnisasjadesse investeeriv fond võib omandada ka esemeid, mis on vajalikud kinnisasja majandamiseks. Ühe kinnisasja väärtus ei või moodustada enam kui 2 pensionifondi varadest.
Kinnisasjadesse investeerimine võib anda küll head tootlust, aga ka riskid on suured. Kinnisasjadesse investeerimisel on suhteliselt keeruline leida ka seda, kui suur on varade väärtus, sest iga päev kinnisvara hinnata ei saa ja ka hindamisel ei pruugi tegelikult sellist hinda turul saada.
Pensionifondid võivad kasutada riskide maandamisel ka tuletisväärtpabereid, mis annavad õiguse (optsioon) / kohustuse (futuur)väärtpaberid osta või müüa kokkulepitud ajal kokkulepitud hinnaga. Kuid nendega ei tohi fond võtta kohustusi rohkem kui 10 varadest (v.a valuutariskide maandamine, kuni 20 varadest). Tuletisinstrumente võib fond kasutada vaid fondi varadest tulenevate riskide maandamiseks. Forward-tehingud (sarnased futuuridega, kuid nendega ei kaubelda börsidel) on lubatud, kuid vastaspooleks ei tohi olla osakuomanik või isik, kellel on temaga võrdne majanduslik huvi.