Et ei tekiks töövaidlusi

1. Tehke tööõiguslikud dokumendid korda. Vaidlusteta töösuhte eeldus on korrektselt vormistatud tööleping. Üldiste mõnerealiste töölepingute aeg sai ümber juba aastaid tagasi. Tööleping peab olema kirjalik ja sisaldama selle konkreetse töötaja poolt tehtava töö sisu, eripära ja keerukust. Kui töölepingus on töö sisuks ainult tehtava töö mõnerealine üldine kirjeldus, on praktiliselt võimatu tõendada konkreetse töökohustuse rikkumist või mittevastavust tehtavale tööle. Kui töölepingus on tööaeg kokku leppimata, ei saa nõuda tööajast kinnipidamist. Kui töölepingus on kokku lepitud lisaks põhipalgale lisatasu maksmine (viitamata, mille eest seda makstakse), peab seda reeglina maksma ka siis, kui töötaja paneb toime distsiplinaarsüüteo.

Kui töölepingus on küll viide töölepingu tähtajalisusele, kuid tegelikult seaduses sätestatud alust ei esine või puudub viide seaduse paragrahvile, võib töövaidlusorgan tunnistada sellise töölepingu tähtajatuks koos sellest tulenevate tagajärgedega jne.

Kui töölepingus puudub kokkuleppe konkurentsikeelu järgimise ja ärisaladuse hoidmise kohta, ei pea töötaja neid kohustusi täitma jne. Pidage meeles, et tööleping on töövaidluses kõige määravam tõend, seega kontrollige, mida olete sinna kirjutanud ja millises sõnastuses aastaid tagasi sõlmitud tööleping täna kehtib.

Tähtsuselt teine tõend on palgateatis. Kuna individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt on töötajal palga maksmise nõude esitamiseks aega kolm aastat, võib töötaja nt 2000. a. riigipühal töötamise eest saamata jäänud lisatasu või ületundide tasu nõuet esitada kuni 2003. aastani, käesoleval aastal saamata jäänud palganõuet aga kuni 2005. aastani.

Praktikas pöörduvad töötajad kõigi oma nõuetega töövaidlusorganisse alles nelja kuu jooksul peale töölepingu lõpetamist, seega peab töölepingu lõpetamisel äärmiselt hoolikalt kontrollima, kas töötajale on lõpparvena kõik saadaolevad summad välja makstud. Palgateatises peavad kõik koostisosad olema eraldi näidatud, vastasel juhul loetakse, et nad on maksmata.

Kui palgateatise kohaselt on töötajale makstud lisatasu x kr, ei saa tööandja vaidluse korral suuliselt väita, et see lisatasu sisaldas endas ületundide lisatasu y kr, õhtutundidel töötamise lisatasu z kr ja riigipühal töötamise tasu q kr. Makstud lisatasu jääb töötajale, kuid nõutud täiendavad lisatasud (tihti viivistega) nõutakse tööandjalt täiendavalt välja.

Kasulik oleks üle vaadata ka kõik muud dokumendid, s.h töösisekorraeeskirjad, tööohutusjuhendid, tööajakavad, materiaalse vastutuse lepingud, puhkuste ajakava jms, kuna kõik need dokumendid võivad tulevikus osutuda tõenditeks töövaidluses.

2. Püüdke kokku leppida. Töölepingu muutmine toimub reeglina poolte kokkuleppel kirjalikus vormis, mis välistab ka edaspidised vaidlused. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel võib toimuda igal ajal (ka töövõimetuse ja haiguslehe ajal) ja kokku võib leppida kõiges, mida seadus ei keela.