Paljastused võivad tuua ametnikele lisatasu

Maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistik sõnas, et niisuguse võimaluse annab 2002. aasta riigieelarve seadusesse kirjutatud eraldi paragrahv. Sellele vastavalt on valitsusel õigus suunata maksu- ja tolliameti täiendavaks tulemustasuks kuni 20 protsendi ulatuses summast, mis ületab maksuameti ja tolliameti poolt tehtud ettekirjutuste tulemusena viimase viie aasta keskmist riigieelarvesse laekunud summat. Kusjuures trahvisummasid ja maksuvõlgnevuse intresse sellesse arvestusse ei võeta.

Kivistik kummutas leviva arvamuse, nagu hakkaks konkreetse maksuametniku lisatasu sõltuma tema poolt tehtud ettekirjutuste summast. ?Täiendava tulemustasu maksmist ei saa siduda konkreetsete maksuametnike tehtud konkreetsete ettekirjutuste põhjal laekunud summade suurusega,? toonitas maksuameti peadirektori asetäitja.

?Kui maksurevident on kogemata komistanud mingi suure asja peale, aga samas jätab tema muu töö soovida, siis temal ei maksa täiendavale tulemustasule loota,? ütles Vahur Kivistik. ?Lisatasu maksmine tuleb kõne alla ikkagi nende töötajate puhul, kes on igati tublid ja töökad ning sellega koos ka häid tulemusi saavutanud. Kusjuures lisaks maksurevidentidele vaadatakse ka näiteks IT-spetsialistide ja juristide tegemisi.?

Maksuameti peadirektori asetäitja viitas veel sellele, et täiendava tulemustasu maksmiseks saab taotluse esitada ikkagi vaid siis, kui ettekirjutuste tulemusena laekunud kogusumma ületab eelmiste perioodide vastava summa.

?Ilmselt tänavu juulis me vastava taotluse siiski esitame, kuid tõenäoliselt ulatub taotletav summa mõne miljoni kroonini ja see moodustab vaevu paar protsenti meie palgafondist,? nentis Kivistik.

Maksuametnikele lisatasu maksmise kord on tänase seisuga küll veel välja töötamata, ent Kivistik avaldas lootust, et see kinnitatakse üheaegselt taotluse esitamisega rahandusministeeriumile. Lõpliku otsuse täiendava tulemustasu maksmise suhtes langetab valitsus.

Maksuameti ettekirjutuste põhjal viimastel kuudel laekunud suurematest summadest on avalikkusele teada näiteks Hansapanga juhi Indrek Neivelti poolt mais makstud 2,4 miljonit krooni ning Ekspress Hotline?i poolt aprillis makstud samas suurusjärgus summa.

Tolliameti tulude talituse juhataja Ruth Paade tõdes, et täiendava tulemustasu taotlemiseks peab valitsus eelnevalt vastu võtma vastava määruse. Asi on selles, et 1. juulil jõustuvas maksukorralduse seaduses puudub selline mõiste nagu ettekirjutus, mille asemel on võetud kasutusele sellised mõisted nagu vastutusotsus, maksuotsus ja intressinõue. Paade lisas, et senise tollipraktika kohaselt on ettekirjutusega sisse nõutud ka intressid.

Tolliametnike ettekirjutuste alusel laekunud summad on seni olnud suhtelised väikesed: 2000. aastal 5 miljonit ja 2001. aastal 10 miljonit krooni. Selle põhjal võiks tolliamet taotleda täiendavat tulemustasu vaid ühe miljoni krooni ulatuses, mis moodustab 20 protsenti kahe aasta ettekirjutuste põhjal laekunud summade vahest. Kuid nagu öeldud, 2002. aasta teisest poolest nende summade arvestuse alus muutub.

Maksuameti ettekirjutuste põhjal laekunud summad on oluliselt suuremad, olles 2000. aastal 123 miljonit ja 2001. aastal 113 miljonit krooni.

Vahur Kivistik põhjendas laekumise vähenemist asjaoluga, et paljud ettekirjutused on kohtus vaidlustatud ning paljud ettekirjutuse saanud firmad on jõudnud vahepeal varatuks muutuda. Ettekirjutustega määratud summad on Kivistiku sõnul tegelikust laekumisest mitu korda suuremad.