• OMX Baltic−0,27%302,04
  • OMX Riga0,14%871,12
  • OMX Tallinn−0,12%1 986,77
  • OMX Vilnius0,65%1 205,48
  • S&P 5003,08%5 834,14
  • DOW 302,72%42 370,12
  • Nasdaq 4,13%18 669,71
  • FTSE 1000,59%8 604,98
  • Nikkei 2250,38%37 644,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,29
  • OMX Baltic−0,27%302,04
  • OMX Riga0,14%871,12
  • OMX Tallinn−0,12%1 986,77
  • OMX Vilnius0,65%1 205,48
  • S&P 5003,08%5 834,14
  • DOW 302,72%42 370,12
  • Nasdaq 4,13%18 669,71
  • FTSE 1000,59%8 604,98
  • Nikkei 2250,38%37 644,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,29
  • 07.06.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põllufond politsei uurimise all

Uurimise alla on sattunud Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liikmed Alvar Jaamu ja Marek Mägi. Nad tegutsesid juhatuses 20. maini, nende lahkumine oli peale surutud sihtasutuse nõukogu poolt usalduse kaotuse tõttu. Politsei huvi alla on nad sattunud seoses umbes 1,5 mln krooni liikumisega sihtasutusest riiulifirmale.
Raha liikus ?riiulisse? mõned päevad enne, kui Mägi ning Jaamu oma töölauad riiklikus põllufondis tänavu mais vabaks tegid.
Fondi töötaja andmetel, mida politsei ei kommenteeri, kavatsevad politseinikud läbi töötada kogu selle ajavahemiku sihtasutuse laenueraldused, mil Jaamu ja Mägi fondi juhatasid.
Praegu on sihtasutusse jäänud vaid üks juhatuse liige, Ardo Nõmm. Ta keeldus kommentaaridest väites, et pole kompetentne ja uurimise asjus tuleb küsida politseilt.
Mitu sihtasutuse nõukogu liiget, nagu poliitikud Andres Varik ja Toomas Varek ning põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot, kostsid, et kuulevad politsei huvist sihtasutuse vastu esimest korda.
Nõukogu liige Meelis Atonen ütles: ?Juhtunu teeb muidugi murelikuks.? Ta lisas, et nõukogu ilmselt arutab juhtunut ühel lähematest istungitest. Atonen rääkis, et fondi ühe laenueralduse rahaliikumisse sekkus politsei rahapesu andmebüroo. Selle ametnikud avastasid, et vähemalt 1,5 mln kroonine summa, mis kanti sihtasutusest riiulifirmale, oli sularahas välja võetud.
Politsei kahtlustab Äripäeva andmetel Alvar Jaamu ja Marek Mägi seotust riiulifirmaga.
Politseiameti pressiesindaja Robert Kõrvits ütles, et kriminaalasi on algatatud seoses pettusega ning kahjusummat alles täpsustatakse.
Meelis Atonen ütles: ?Paaril korral on juhtunud, projektis esitatud numbrid pole heade tavadega kooskõlas.?
Nõukogu usaldust Jaamu ning Mägi vastu vähendas ka juhtum Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise fondi juhi Viljar Veskimäe 900 000kroonise lahkumishüvitusega. Sellest sihtasutuse juhatus nõukogule ei teatanud.
Lahkumishüvitus oli Veskimäele töölepinguga ette nähtud. Äripäeva andmetel kasutas nõukogu samas hüvitust ettekäändena, et vabaneda juhatuse liikmetest Jaamust ja Mägist. Küsitavused firmade laenuprojektides, mida juhatus ette valmistas, äratasid kahtlust.
Ühel juhtumil, mida Atonen ei soostunud konfidentsiaalsusele viidates üksikasjalikumalt kommenteerima, saatis sihtasutuse tegevjuhtkond nõukogu ette ühe firma 15 mln kroonise maaostu taotluse.
Samas maksis maatükk, mille ostu firma soovis laenu kaudu rahastada, tegelikult paar miljonit krooni.
Firma, kelle nime kasutades laenuprojekt juhatuselt nõukogule esitati, oli Lääne-Viru ehitusmaterjalide tootja Aeroc. Selle juht Ivar Paplavskis ütles, et temale tulevad probleemid firma esitatud laenuprojektiga üllatusena. Ettevõte on sihtasutuse kaudu saanud kokku laenu 10 miljonit krooni.
Üks versioon, mille läbitöötamiseni politseiuurijad ilmselt lähiajal jõuavad, käsitleb Aeroci ilmselt teadmatut ärakasutamist sihtasutuselt raha kättesaamiseks.
Jaamu ja Mägi mobiiltelefonid eile ei vastanud.
Mullu sügisel ühendati Maaelu Edendamise Sihtasutusega teine põllumeestele soodsaid laene pakkuv asutus, Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond.
2000. aastal kontrollis fondi riigikontroll, kes ei jäänud mitmete nähtustega fondis rahule.
Kontrolörid heitsid ette, et fondi eelarves ei fikseerita fondi rahavooge ehk laekumiste ja kulutuste kogusummat. Samuti seda, kui palju ja millal laene ning toetusi antakse, samuti toetussummade jaotumist toetuste eri liikide vahel. Eelarves ei kajastunud ka 1999. aastal fondi ressursside täienduseks Vereinsbank Rigast võetud laenu 10 miljoni Saksa marga ehk 80 miljoni krooni kasutamine.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele