Tööjõu maksukoormuse vähendamise vajadus

Eesti maksukiilu (maksukiil leitakse, jagades töötaja palgalt makstavate maksude summa ettevõtja tööjõukuluga töötaja kohta) leidmise aluseks on võetud vabariigi valitsuse 2002. a Eesti keskmise palga prognoos (5955 kr) ning sellise keskmise palga juures on Eesti maksukiil 41,5%.

Nagu näha, jääb Eesti tööjõu maksukoormus 2002. a vaid veidi alla Euroopa Liidu keskmisele (42,7%), ületades seejuures oluliselt OECD keskmist (36,6%).

Kui vaadelda hüpoteetilist stsenaariumi, kus valitsus kehtestab maksimaalsed töötuskindlustusmäärad ning lisaks sellele kehtestatakse tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustus, mis tõstab tööjõukulusid Eesti tööstuse ja tööandjate keskliidu hinnangul veel ligi 3% võrra, siis ületaks Eesti tööjõu maksukoormus Euroopa Liidu keskmist, olles võrdne Taani ja Hollandiga. Euroopa Liidu keskmine tööjõu maksukoormus ei peaks tõenäoliselt olema Eesti orientiiriks. Viimase viie aasta jooksul on nii mõnedki Euroopa Liidu riigid otsustanud tööjõu maksukoormust vähendada, kuna uuringud on näidanud, et tööjõu kõrge maksustamine mõjutab firmade tööjõunõudlust negatiivselt.

Austria, Belgia, Prantsusmaa, Holland, Kreeka, Hispaania ja Suurbritannia on vähendanud madala oskustasemega tööjõu maksukoormust, kuna sellise tööjõu osas on firmade tööjõunõudlus tööjõukulude muutuste suhtes eriti tundlik. Samuti on rakendatud maksukoormuse nihutamist tööjõult kapitalile või keskkonnasaastele (Saksamaa ja Taani).

Euroopa Liidu tööturu nõrk kohanemisvõime on pea kõiki liikmesriike pannud mõtlema meetmetele, mis võimaldaksid tööturu paindlikkust suurendada.

Eesti ettevõtja jaoks ulatuslikku tööjõukulude vähendamist lähitulevikus näha ei ole. Euroopa Liiduga liitumisel on palkade tõus paratamatu konvergentsiprotsessi osa (Eesti palgad moodustavad vaid 33% Euroopa Liidu keskmisest), mis saab kaasneda vaid tööjõu tootlikkuse suurenemisega (praegu moodustab Eesti tööjõu tootlikkus 37% Euroopa Liidu keskmisest). Eesti tööjõu konkurentsivõime peamiseks tõstjaks on pikas perspektiivis kahtlematult tööjõu kvaliteedi parandamine. Samas võimaldaks tööjõu otsese maksukoormuse vähendamine Eesti tööjõu hinna ja kvaliteedi suhet täiendavalt parandada, toetades sellega ettevõtete konkurentsivõime kasvu.