OMX Baltic0,58%308,82
OMX Riga−0,07%869,76
OMX Tallinn0,68%2 049,63
OMX Vilnius−0,04%1 213,1
S&P 5000,09%5 963,6
DOW 300,32%42 792,07
Nasdaq 0,02%19 215,46
FTSE 1000,17%8 699,31
Nikkei 225−0,68%37 498,63
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,79

OMX Baltic0,58%308,82
OMX Riga−0,07%869,76
OMX Tallinn0,68%2 049,63
OMX Vilnius−0,04%1 213,1
S&P 5000,09%5 963,6
DOW 300,32%42 792,07
Nasdaq 0,02%19 215,46
FTSE 1000,17%8 699,31
Nikkei 225−0,68%37 498,63
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,79

11.06.02, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsapõlengud neelavad miljoneid

Peeter Raidla

Päästeameti pressiesindaja Priit Laos tõdes, et metsatulekahjude tõttu tekkinud kulutusi pole veel jõutud kokku arvutada.

?Maakondade päästeteenistused on iseseisvad asutused. Kui suur kiire läbi, siis küsime ka kulude kohta,? sõnas Laos. ?Piirivalve lennusalga helikoptereid on üsna palju kasutatud.?

Ta lisas, et metsapõlengutega tekitatud kahju ei hinda päästeamet, vaid metsanduse spetsialistid.

Piirivalve lennusalga ülem Allan Oksmann ütles, et nende kopterid on tänavu väljas käinud neljal tulekahjul ? kaks korda Pääskülas, Hiiumaal ja Kloogal. Ühtekokku on piirivalve kopterid teinud metsatulekahjudega seoses 15?20 lennutundi, täpsed andmed on selgumas. Kopteri lennutund maksab 11 000?12 000 krooni.

Oksmann nentis, et kopter võtab korraga peale kaks tonni vett ning et selle kasutamine on efektiivne vaid juhul, kui veo peale ei kulu üle viie minuti. Pääsküla kustutustöödel ammutatakse vett Saku karjäärist.

Piirivalve lennusalga kopterite kasutamist kustutustöödel ei näe ette ükski eelarve ning kindel lennutundide hüvitamise süsteem puudub. Päästeseaduse kohaselt võtab pärast tulekahju kõik kulud kokku kohalik päästeamet, kes esitab taotluse täiendavaks rahaeralduseks valitsuse eelarvest.

Oksmann meenutas aga sellega seoses üle-eelmist aastat, kus neil jäigi metsatulekahjudele lendamine 200 000 krooni ulatuses hüvitamata. ?Haigete transportimise finantseerimine on lihtsam, sest haigekassa eelarves on eraldi rida haigete transpordi kulutuste tarvis,? tõdes Oksmann.

Päästeameti avalike suhete büroo spetsialist Tiit Tambi tõi näiteks, et aprilli seisuga võeti kokku kulupõlengutega kaasnenud erakorralised kulutused, mis küündisid üle 0,9 miljoni krooni. Seda oli tavalisest neli korda enam. Sama suure summa ulatuses läks päästeametist taotlus ka valitsusele. Selliste taotluste rahuldamine võtab aga aega mitu kuud.

Metsatulekahjud aga alles algasid sel perioodil ning nende kulutusi pole veel keegi jõudnud kokku võtta. Harvad pole needki juhtumid, kus tuletõrjevoolikud jäävad turbapõlengutel tuleroaks.

Riigimetsa Majandamise Keskuse loode regiooni peametsaülem Margus Emberg sõnas, et metsatulekahjude tekitatud kahju pole veel rahaliselt hinnatud.

?Ega see hindamine iseenesest ei annagi midagi. Tekitatud kahju on hävinud metsa hind,? tõdes Emberg, viidates samas pinnatule ja ladvatule erinevale kahjurlusele. Kui metsa laastab ladvatuli, kõlbab tulevane puit vaid küttepuudeks. Pinnatule puhul aga ei pruugi puit üldse kahjustada. Praegu Pääsküla raba tabanud põlengus levivad aga nii ladva- kui ka pinnatuli.

Hetkel kuum

Eesti kaotas korraga kaks tippärimeest

Kopteriõnnetusse sattunud Eesti ettevõtjad olid teel lennupäevadele

Kõik kopterites olnud inimesed hukkusid

Valitsus hakkab soodustama keskmisest madalama palgaga töötajate Eestisse tulemist

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: 0DTE – hasartmäng või investeerimine?

Margus Emberg, kelle hoole alla on ka kõik Tallinna ümbruskonna riigimetsad, märkis, et Pääskülas põleb praegu eramets. Nagu ka varem Kloogal. Riigimetsa on loode regioonis saanud tänavu enim kannatada Raplamaal.

ASi Stora Enso Mets metsandusjuht Indrek Tust ütles, et tänavune põud ning ka tulekahjud on sundinud hankijaid kasvava metsa kokkuostu plaanides tõsiseid korrektiive tegema. Stora Enso Mets on lähtunud kohalike omavalitsuste otsustest ja valdavalt lõpetanud raietööd. ?Lõpetame veel vanu raielanke, kuid uusi pole me enam ette võtnud,? nentis Tust, viidates samas sellele, et nii-öelda mustad kokkuostjad tegutsevad vaatamata kõigile keeldudele ikka edasi.

Tusti sõnul annavad tulekahjustused enim tunda just paberipuidu eksportööridele: ?Ladvatule küüsi langenud mets muutub paberitööstuse jaoks perspektiivituks, kuulugu ta siis riigile või eraomanikule.?

Metsapõlengud neelavad miljoneid

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid