Kõik majandussektorid moodustavad pika väärtusahela, kus dominantse põhitegevuse ümber on satelliitidena erineva kaugusega orbiitidele reastunud külgnevad tegevusalad. Dominantne põhitegevus, näiteks mobiilsidevõrkude kaudu mobiilsideteenuse osutamine, valgustab ja toidab oma majanduskiirgusega sisu ja rakenduste loojaid, infrastruktuuri tarnijaid, teenuste pakkujaid ning paljusid teisi elu- ja ärialasid.
Iga selliselt toimiv kooslus moodustab olulise osa ühiskonnast, andes tööd paljudele selle liikmetele, aidates kaasa teiste koosluste ja seeläbi kogu ühiskonna arengule. Kui sellises majandusorganismis tekib kriitilise suurusega viga, võib selle mõju positiivse isevõimenduva tagasisidena levida kogu väärtusahelale nagu ahelreaktsioon tuumapommis.
Näiteks tekkis mobiilsidesektoris viga sellest, et hinnati valesti uue, kolmanda mobiilsidepõlvkonna ehk 3G turu avanemise kiirust ja ulatust, eufooriast nakatunult küsisid paljude riikide valitsused litsentside eraldamise eest sadu miljardeid kroone tuleviku imeäri ettemaksuna, infrastruktuuri tootjad koondasid suured R&D (uuringu ja arengu) meeskonnad ning meeletud summad vastavate seadmete loomisele ja tootmisele. Samuti tekkis väga suur hulk valdavalt riskikapitalil põhinevaid stardifirmasid sooviga lähenevast mobiilse multimeediamaailma küllusest osa saada.
Kuid turu valest hinnangust tekkinud viga oli sellise mõjuga, et vallandunud reaktsioonid viisid teise äärmusesse langemiseni. Investorid tormasid raha välja võtma ning põhjustasid sellega telekommunikatsioonifirmade börsikursside järsu languse ja seega olulise väärtuse vähenemise. Selle mõjul suurenesid litsentside ostmiseks võetud hiigellaenude teenindamise intressid, ühinemisteks või ülevõtmisteks mõeldud vahetusaktsiate paki väärtus ning peatus laenuraha juurdevool.
Järgnenud kulude vähendamine tingis aga selle, et edasi lükati ka investeeringud uutesse teenustesse ja tehnoloogiatesse, mille tõttu paljusid väiksemaid seadmete ja rakenduste tootjaid tabas pankrot ning suuremaid majanduslikud raskused, mis on viinud üle maailma sadade tuhandete töötajate vallandamiseni ning R&D summade otsustava kärpimiseni. Protsess toimus allakäiguspiraalina nagu internetiäri buumi lõppemine mõnevõrra varem, kus piisas vaid rahastamisallikate kadumisest ning reaalselt müüdava kauba puudumise tõttu oligi hukk käes. Nende kahe juhtumi erinevuseks on see, et telekommunikatsiooniteenuste jaoks on olemas reaalne turg ning eksisteerib reaalne ja sugugi mitte väike käive teenuste müügist, kuid turu vajadustega arvestamata jääb rahavoog siiski kasinaks.
Tekib küsimus, kuidas sai nii suur vägi kogemustega ja kõrgeltharitud konsultante, ärimehi ja spetsialiste eksida turu ennustamisel nii olulisel määral ühel ja samal ajal. Ilmselt oli tegu sarnase efektiga kui moes ? see, mis on popp, on väljaspool kahtlust, kui aga mood muutub, siis tundub arusaamatu, kuidas sai eelmine moevool meeldida.
Tõsiasi on samuti see, et praegused tehnoloogiasektori raskused on mõnevõrra liialdatud ja ülereaktsioonid on viinud pendli teise äärmusesse. Rahaliste vahendite paigutamine tehnoloogiasektorist muudesse valdkondadesse toimus sama emotsionaalselt kui eelnev investeeringute sissevool, seekord oli emotsioon aga positiivse asemel negatiivse märgiga.
Samas pole kõige vähematki kahtlust, et tulevad nii 3G, 4G kui ka muud uued tehnoloogiad koos turu vajadusega nende tehnoloogiate poolt pakutavate teenuste järele. See protsess ei toimu aga revolutsiooniliselt, vaid evolutsiooniliselt, st uuemad ja vanemad süsteemid eksisteerivad koos pika aja vältel. Siis, kui reaktiivlennukid vallutasid propellerlennukite käest õhuavarused ja värviteleviisorid tõrjusid välja mustvalged telerid, oli protsess analoogne. Keegi ei oska aga täpselt öelda, millal see telekomiäris juhtub.
Elame-näeme ja olgu meil intuitsiooni ära tunda õige otsuste tegemise aeg ning säilinud vahendeid vajalike investeeringute tegemiseks.
Et see nii oleks ja vahendeid piisaks, peavad nii telekommunikatsioonifirmad kui ka kõikvõimalike seadmete tootjad vahepeal üle saama himust oma võistlejaid hinnasõjas võita, sest sellega nõrgeneb või kaob nende võime investeeringuteks uute tehnoloogiate ja teenuste loomiseks ning rakendamiseks. Samuti peab jätkama eriala spetsialistide koolitamist ning ettevõtluskeskkonna parandamist, kus on ettevõtete kõrval suur osa kaasa rääkida ka riigil.
Mis ei hävita, teeb teatavasti tugevamaks. Enamik looduslikke ja ühiskondlikke protsesse on osutunud tsükliliseks, seega on oodata telekommunikatsiooni, infotehnoloogia ja muude tehnoloogiaalade uut tõusu. Ning kui see saabub, siis võidavad need, kes uue tõusulaine olemuse ja ajastuse esimestena ära tunnevad ning selle harjal pika arengulennu sooritavad.
Autor: Tõnu Grünberg