Moehullus või mitte?

Paljud on ?uut majandust? kirjeldanud kui majandusseadusi tühistavat: aktsiahinnad, tootlikkus ja tööhõive peaksid üha tõusma ja mitte kunagi langema. Nasdaqi krahh ja ülemaailmne aeglustumine, mis sellele järgnes, pani paljud mõtlema, et paljukiidetud ?IT revolutsioon? oli üksnes veel üks spekulatiivne mull.

Seega seisame küsimuse ees, kui tähtis on tehnoloogiline revolutsioon andmetöötluses ja andmesides pikemas perspektiivis? Kas me võime tegelikult rääkida uuest majandusest? Mitte kellelgi ei ole kristallkuuli ja ennustused võivad olla ekslikud. Sellest hoolimata usume me, et nõusolekuturunduse pikaajaline majanduslik mõju on tõenäoliselt tohutu.

Mõned tehnoloogilised uuendused muudavad meie elu, kuid neil ei ole majandusele tervikuna kestvat mõju. Hea näide on revolutsioon valgustuses. 1800. aastal kulutas USA majapidamine 4 sissetulekust küünaldele, lampidele, õlile ja tikkudele. Praegu kulutab see valgustusele vähem kui 1 ja tarbib üle saja korra rohkem kunstlikku valgustust. Valgustuse tegelik hind langes kahe viimase sajandi jooksul tuhandekordselt ja ikkagi ei räägi me ?valgustuse revolutsioonist? või uuest majandusest, mis toetub tänavavalgustusele ja büroo- ja kaupluse luminofoorlampidele.

Et tehnoloogiline muutus teeks revolutsiooni kogu majanduses, nagu aurujõud ja elekter seda tegid, ei tohi selle mõju olla lokaalne, vaid peab mõjutama suuremat osa majandusest, nii et nõudmine uue toote järele kasvaks kiiremini kui hindade alanemine.

Vaadakem muutuste mõju andmetöötluses ja -sides. Kõigepealt pöörake tähelepanu fenomenaalsele produktiivsuse kasvule uues sektoris. 1950ndate lõpuni oli maailmas ca 2000 arvutit ja nende andmetöötlusvõimsus oli umbes 10 000 masinakäsku sekundis. Praegu on maailmas 300 mln arvutit, mille andmetöötlusvõimsus on mitusada miljonit masinakäsku sekundis ? neljatuhandekordne suurenemine arvutivõimsuses ja keskmine aastane kasvutempo 56!

On põhjust uskuda, et see tootlikkuse kasvu kiirus jätkub veel kümnendeid. Kiire tehnoloogiline progress viib kiiresti langevate hindadeni. Kui hinnad langevad, nõutakse IT tooteid erinevalt valgustusest üha enam, kuna sellel tehnoloogilisel plahvatusel on põhjalikud tagajärjed tootmise korraldamisele kogu majanduses. Arvutid, lülitid, kaablid ja tarkvara on üldkasutatavad tehnoloogiad, sestap saab nõudlus nende järele olema äärmiselt elastne. Muidugi loob iga edukas põlvkond arvutitele ja andmesideseadmetele uusi kasutusvõimalusi, suurendades seega nõudlust ja nende osa majanduses tervikuna. Varasemad väga kallid arvutid teostasid keerukaid ja pikki aritmeetilisi tehteid. Nende kasutamine piirdus alguses sõjaväega ja laienes seejärel USA rahvaloenduse komiteele, mis samuti vajas pikkade arvutuste tegemist.

Alles hiljem selgus, et arvutid sobisid enamaks kui kiireteks üksluisteks arvutusteks. Arvuti osutus ka organiseerijaks. Lennuliinid automatiseerisid oma broneerimissüsteemid ja kindlustusfirmad automatiseerisid arvete sorteerimise-liigitamise.

Hilisemad kasutused sisaldasid toodete projekteerimist arvuti abil. Selles ja teistes rakendustes töötab arvuti nagu ?mis oleks kui? masin: see loob mudeleid selle kohta, mis juhtuks, kui lennuk, molekul, äri või dokument ehitataks või koostataks teatud viisil. Seega võimaldab see virtuaalkeskkonnas sellist katsetuste hulka ja astet, mis tegelikus maailmas oleks takistavalt kallis.

Protsess on küll ringiga tagasi jõudnud ? tänapäevased keerukad uute pooljuhtide projektid oleksid võimatud ilma automatiseeritud projekteerimisvahenditeta. Kuna arvutusvõimsus suureneb, jätkub arvuti kasutamisel uute rakenduste arendamine. Tootmis- ja jaotusprotsessid muutuvad mitte üksnes automaatse autovärvimise või monteerimise, vaid selliste asjade nagu skanneril baseeruva jaekaubavarude kontrolli ja roboti juhitava puusaoperatsiooni kaudu. Arvutid on peitunud tavatoodetesse ja muutunud sisseehitatud süsteemideks. Need on ühendatud ülemaailmse võrgendiga WWW, mis on informatsiooni hajus andmebaas, millele pääseb ligi ühe ülemaailmse võrgu kaudu. Samasugune revolutsioon on toimunud andmesideseadmete võimsuses.

Pole märkigi, et potentsiaalsete kasutusvõimaluste valdkond oleks ammendatud. Me oleme muidugi harjunud elama majanduses, kus kanooniliseks väärtusallikaks on rauatükk, õlibarrel või nisuvakk. Nüüd liigume me majanduse poole, kus kanooniliseks väärtusallikaks on geenijärjestus, arvuti koodijada või firmamärk. Kaupu hinnatakse üha enam mitte nende füüsiliste omaduste, vaid kaalutute ideede järgi. See, mida te teate, maksab rohkem kui see, mida te suudate tõsta.

© Project Syndicate

Autor: Lawrence H. Summers