OMX Baltic0,53%304,79
OMX Riga0,04%868,63
OMX Tallinn0,46%2 008,2
OMX Vilnius0,55%1 212,09
S&P 5000,00%5 892,58
DOW 300,00%42 051,06
Nasdaq 0,72%19 146,81
FTSE 1000,3%8 610,47
Nikkei 225−0,98%37 755,51
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,2

OMX Baltic0,53%304,79
OMX Riga0,04%868,63
OMX Tallinn0,46%2 008,2
OMX Vilnius0,55%1 212,09
S&P 5000,00%5 892,58
DOW 300,00%42 051,06
Nasdaq 0,72%19 146,81
FTSE 1000,3%8 610,47
Nikkei 225−0,98%37 755,51
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,2

14.06.02, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinn tahab erasektori abil odavamalt ehitada

Andres Kärssin

Nn public private partnership?i (PPP) finantseerimispõhimõtet on linnale esitlenud LB Kiel gruppi kuuluva investeerimispanga PCA Corporate Finance Oy esindaja Mart Opmann.

Mida tähendab PPP?

Juba tõlkest lähtudes on tegemist kahe partneriga ? üks on erasektorist ja teine avalikust sektorist. Erasektorist tulevat partnerit huvitab kahtlemata ühelt poolt kasum, ta annab samal ajal sellele projektile ? tee, viadukti, tunneli või mistahes avalikku sektorit huvitava objekti ehitus ? turukesksuse, väärtuse oodatava kasumi näol. Samal ajal huvitab avalikku sektorit erasektori toetus sellele projektile.

Ülioluline on see, et PPP puhul osalevad mõlemad pooled projektis oma finantsriisikol. Tallinna linnal peab olema küllaltki hea ettekujutus finantsvisioonidest tuleviku kohta. See eeldab, et avaliku sektori partner on jõudnud stabiilsesse arenguperioodi, et ta suudab teha usutavaid visioone mingi hulga aastaid ette. Samal ajal erasektor usub, et Tallinna linn saavutab kindlad arengud ja ta on valmis võtma hulga finantsriske objektide rahastamisel.

Miks peaks kohalik omavalitsus valima PPP, mis on selle eelised teiste finantseerimisviiside ees?

Rahvusvaheline kogemus näitab, et PPP eelised joonistuvad välja kallite infrastruktuuri kallite objektide puhul. Ja teedeehitus on üks selliseid. Neid objekte ehitatakse täna arvestades tulevikuvisioone vähemalt 10 kuni 25, mõnedel juhtudel ka rohkem aastat ettepoole. Tagasimaksed peavad ette arvestama samu visioone.

Põhimõtteliselt tahtis Tõnis Palts linnapeana tegelikult ehitada samu objekte, aga ta tahtis ehita lihtlaenude abil. Lihtlaen on teadupärast lihtkulu, lihtlaenu puhul jääb linnale risk 100 protsendi ulatuses. Laenu kasutamisel peab avalik sektor alati võitlema selle raha hajumise vastu.

PPP puhul on ühed partnerid ühel pool lauda ja teised teisel pool. Lepitakse kokku küllalt täpne riskide jaotus kogu protsessis ? projekteerimise, ehituse, finantseerimise ja hilisema hoolduse perioodil. Täpselt on teada, mis on ühe ja mis teise poole huvid.

Arvestades seda, et erasektor on kasumi peal väljas ja avalik sektor esindab maksumaksja raha, siis milline on ikkagi optimaalne koostöövariant?

Rahvusvaheline kogemus näitab päris üheselt, et erasektor usub sellise koostöö kaudu kasu tõusvat ka endale. Selliste objektide ehitamisega kaasneb nii või teisti regionaalse heaolu kasv.

Tihti rakendatakse sellistes projektides, usun, et seda teeb ka Tallinn, nn rohelise liini meetodit, kus projekteerimine, ehitus, finantseerimine ja hilisem hooldamine on ühe konsortsiumi käes, mis võimaldab vähendada kulusid. Samas konsortsium vastutab tee eest, muidu saab ta trahvi.

Hetkel kuum

Olerexi omanik ehitab kodukülla kümnete miljonitega spaahotelli. “Ta oli nagu konnasilm siin lähedal”

Vaikust armastav ärimees liigutab Eesti ühe suurima firma osaluse salapärasesse Liechtensteini

Võlgades arendaja müüb magusa kinnistu börsifirmale

Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?

Inglismaa näidete põhjal on analoogilised objektid, mis on ehitatud lihtlaenude põhjal võrreldes PPP instrumendi kasutamisega, keskeltläbi 17 protsenti kallimad.

Kas PPP korral pole ohtu, et kohalik omavalitsus kaotab kontrolli teenuse üle?

Ei ole. PPP eripära on veel see, et suur osa tööd tehakse ära lepingute ettevalmistamise perioodil. Vaadates Tallinna võimalusi PPP rakendamisel, on võimalik liisingu, kontsessiooni või kasutusõiguse valik. Linna tellitud advokaadibüroo arvamuse põhjal tundub, et sobiks kasutusõigus. Linn sisuliselt ostab õigust väljaostu perioodil endale tagasi ja koos viimase maksega omandab väljaostja kõik õigused lõpuni.

Kas objekti rajamise kiirus kaalub üles võimaliku kasvava maksukoormuse mõju Tallinna arengule?

Otseselt Tallinna maksukoormus ei kasva, sest juba rahvusvaheliste raamatupidamisreeglite järgi ei kajastu PPP otseselt linna eelarves, vaid see on kui bilansiväline kohustus. See eeldab, et PPP projekti kasutajal on stabiilne areng ja selge visioon. Ja maksed projekteeritakse just selliselt tulevikku, et nende maksete osakaal piltlikult öeldes eelarves ei ületaks teatud protsenti või proportsiooni.

Millistest maadest saate tuua näiteid PPP kasutamise kohta?

Näiteks Ungaris Ferihegy lennujaama kiirtee, Rootsis lennujaama raudtee, Soomes Helsingi?Lahti kiirteelõik. Soomes korraldas maanteeamet 1997. aastal konkursi konsortsiumi leidmiseks. Võitjaks tuli Skanska, kes valis omale finantsnõustajaks investeerimispanga PCA Corporate Finance, mida ma ise täna ka esindan. Ning mille tõttu, arvestades meie kogemust, oleme huvitatud ka koostööst Tallinna linnaga.

Ligi 70 km pikkune kiirteelõik ehitati Soomes valmis kahe ja poole aasta asemel poolteise aastaga ja see on hästi toiminud. Riik ostab maanteeameti kaudu selle lõigu 15 aasta jooksul konsortsiumilt välja.

Projekti valmistati ette pool aastat. Seda võiks võrrelda Tammsaare tee läbimurdega Tallinnas, kus enne valmimist oli kahtlusi selle mõttekuses. Soomes on ehitatud samal põhimõttel ka koolimaju ja hooldusasutusi.

Kas on tuua ka negatiivseid kogemusi PPPga, kus surve alla satub üks osapooltest?

Soome partnerid ei suutnud mulle sellist näidet tuua. Ise loogiliselt näen, et pigem on siin tegemist makroriskidega. Kui midagi juhtub riigi stabiilsusega või siis valuuta stabiilsusega. Ega meil paremat meetodit konsortsiumite leidmiseks pole kui avalikud konkursid. Seal selekteeruvad välja tugevamad ja stabiilsemad näiteks ehitusfirmade näol.

Kes oleksid siinsetest ehitusettevõtjatest võimalikud partnerid?

Äärmiselt raske spekuleerida, kes on suuremad huvilised. Aga viimasel esitlusel volikogus tundus mulle, et kõik suuremad ehitusfirmad olid oma esindaja kohale saatnud.

Mismoodi sattus PCA Tallinnaga asju ajama?

Me oleme tundnud huvi alates sellest hetkest, kui kuulsime et Tallinn kavatseb kinnitada teedeehituskava aastateks 2003?2006. Seejärel kohtusime. Meile pole täna midagi absoluutselt lubatud, oleme teinud väikese esitluse, et meil olemas kogemus. Oleme kinnitanud, et kindlasti tahame tulla ja osaleda konkursil.

Tallinn tahab erasektori abil odavamalt ehitada

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid