Euroopa Liidul tõsised laienemisraskused

Mitmes riigis, kus on juba toimunud valimised, on märgatavalt tugevnenud nende parempoolsete erakondade mõju, kes nõuavad valitsustelt immigratsioonipoliitika karmistamist ? Austria Vabaduspartei, Taani Rahvaparteid, Prantsuse Rahvusrinne, Hollandi Pim Fortuyni Nimekiri jt. Ühest küljest on nende parteide edu tingitud inimeste turvatunde vähenemisest avatud piiridega Euroopas, aga teisest küljest ka hirmust tulevaste liikmesriikide odava tööjõu võimaliku tulva ees. On üsna tõenäoline, et need erakonnad püüavad mõjutada oma valitsusi ja ELi pikendama uute liikmesriikide tööjõu vaba liikumise piiranguid.

Ilmselt kartusest nende meeleolude süvenemise pärast ja soovist inimesi maha rahustada on selle nädala lõpul Sevillas peetava ELi tippkohtumise põhiteemaks immigratsioon, mis jätab vähem aega muudele olulistele teemadele, nagu näiteks põllumajandus.

Eelmisel nädalal tegid Luksemburgis jõulise avalduse neli ELi liikmesriiki ? Saksamaa, Holland, Suurbritannia ja Rootsi, kes teatasid, et nad ei ole nõus Euroopa Komisjoni väljapakutud otsetoetustega uute riikide talunikele. Komisjoni tuntud ettepaneku kohaselt pakutakse kandidaatriikidele algul 25protsendilist otsetoetust, mis järk-järgult tõustes peaks kümne aastaga võrdsustuma ELi senise otsetoetuste tasemega. Mainitud riigid, kes on suured ELi eelarvesse maksjad ja soovivad seetõttu ELi põllumajanduspoliitika (CAP) reformist ja selle kulude vähendamist, kardavad, et kandidaatriikidele kasvavate otsetoetuste pakkumine muudab ELi järgmise, 2007.?2013. a eelarve reformid võimatuks. See tähendaks lisakulu Saksamaale umbes 43 miljardit, Hollandile 13 miljardit ja Rootsile 7 miljardit ja Suurbritanniale tõenäoliselt 34 miljardi krooni suurusest maksusoodustusest ilmajäämist. Saksamaa, kus samuti tulevad septembris valimised, on juba kuulutanud, et enne seda põllumajandustoetuste otsust ei langeta. Selge pole Saksamaa seisukoht ka pärast valimisi, eriti kui need peaksid lõppema baierlase Edmund Stoiberi võiduga.

Prantsusmaa, Hispaania, Soome jt suured põllumajandustoetuste maksjad ja nende jätkamise pooldajad soovivad oma huvidest lähtudes kandidaatriikidega põllumajanduspeatüki kohe selgeks rääkida, et vältida otsetoetuste sidumist eelarvereformiga.

Euroopa Komisjon on jäänud selgelt kahe tule vahele. Ei olnud ju kandidaatriigid sugugi rahul otsetoetuste madala tasemega ning nüüd siis ka liikmesriigid nende tõstmisega. Selles seisus on komisjon pannud selge rõhu muude peatükkide sulgemise forsseerimisele, mis ei jätaks ELi liikmesriikidele võimalust aasta lõpuks põllumajanduspeatükki lahendamata jätta. Andis seda ju mõista ka EK laienemisvolinik Günter Verheugen, kes Eesti välisministri Kristiina Ojulandi ja konsultatiivnõukoguga kohtudes avaldas lootust, et Eesti jpt riikidega lõpetatakse läbirääkimised Kopenhaageni detsembri tippkohtumiseks.

Osa ELi allikaid arvab, et liikmesriigid suudavad põllumajanduspeatüki suhtes ühisele seisukohale jõuda kõige varem Brüsseli oktoobri tippkohtumiseks. Kõige järjekindlamalt oma huve kaitsev Holland usub, et see sünnib alles Kopenhaageni detsembri tippkohtumisel, kui selgub CAPi reform. See tähendaks ilmselt ELi laienemise viibimist ja annaks ELilt väga kahjuliku sõnumi, tõdes Verheugen.

Lisaks tiksub ELi laienemise viitsütikuga pomm vaikselt Iirimaal, kus tänavu peab tulema uus rahvahääletus ELi Nice?i lepingu kohta. Iirimaa on ainuke riik, kus see leping on ratifitseerimata, ilma milleta pole ELi laienemine võimalik. Vaatlejate sõnul pole uus ?ei? sugugi võimatu ning Günter Verheugen on selle kohta öelnud, et ta ei oska vastata küsimusele, mida sellisel juhul teha.