Korterite hinnamull kokku vajumas

Mis oli tõusu taga ning miks on hind nüüdseks korrigeerunud n-ö loomulikule tasemele?

Korteriostja jaoks on 95 juhtudest tegemist oma kodu ostuga, vaid väikene osa inimestest ostab korteri investeeringuks või lootusega seda üürile andes lisatulu teenida. Oma kodu ostmine on alati mingil määral emotsioonidel põhinev ? osale inimestest meeldib üks asukoht, teistele taas teine. Võiks öelda, et igale korterile leidub ostja, tuleb ainult see üles leida. Korteriomanik peaks oma eluaset müüma asudes olema kannatlik ja mõistlik, sest kinnisvaraturul võtavad tehingud nädalaid ja kuid.

Liigitaksin tänased korterimüüjad Tallinna ?mägedel? järgmiselt:

Majaehitaja ? oma uue kodu rajaja, kelle ehitusjärg on jõudnud nii kaugele, et on aeg vana kodu maha müüa. Tihti on müümisel sundseisus, sest ehituse lõpptähtaeg surub peale ning ehitajale/arendajale on tarvis raha ära maksta. Korteri müümisel soovib loomulikult kõrgeimat hinda, kuid lõpuks annab ära tegeliku turuhinna eest. Majaehitajate arv on viimase aasta jooksul kasvanud, kuid tüüpkorteri müüjate seas on neid siiski vähe.

Millised korterimüüjad on viimastel kuudel toimunud hinnatõusu taga? Kahtlemata realistlikumad unistajad ning spekulandid, kes on valmis ?kõrgelt müüma? ning kel on ka alternatiiv, kus edasi elada või mida asemele osta. Järjest paranenud laenutingimused on teisalt tagant tõuganud korteriostjaid, kes on emotsioonide ajel ning sooviga ?ämma juurest ära kolida? ostnud kõrge hinna eest vanu tüüpkortereid.

Üldise majandusolukorraga võrreldes liiga kiire ning optimistlik hinnatõus aga tähendab peaaegu alati peatset hinnakorrektsiooni ehk langust tõusueelsele tasemele. Nii ongi tänaseks juhtunud.

Poolteist kuud tagasi andis Hansapank oma pressiteates selgelt märku, et vanemate korterite puhul võidakse omafinantseeringu osa tõsta kuni 50 protsendile. Järgnenud segaduses nimetati panga signaali turu piduriks, ostjaid ahistavaks otsuseks, uuselamute ehitajate lobitöö hiilgavaks tulemuseks jne.

Praktikas ei ole panga teade tehingute hindu mõjutanud ning kliente oma ostusoovi muutma sundinud.

Kõik sõltub siiski laenutaotlejast ja tema taustast ning kortermaja asukohast ja seisukorrast. Tundub, et 50 reegel on pigem erand.

Suvekuudeks prognoosin keskmiselt rahulikku tegevust tüüpkorterite turul. Tänaseks on kõrge hinna lootusest meelitatud müüjaid turul oluliselt rohkem kui osta soovijaid. Võib arvata, et kohati on hinnakorrektsioon veelgi suurem kui tänane 10. Kui ikka pakkumine ületab 2?3 korda nõudluse, on hinnalangus kindel. Selles pole midagi hullu ? liiga kõrgetest hindadest välja lastud õhk paneb sügisel turu taas elavalt liikvele. Laenu saab ka edaspidi headel tingimustel ja lõviosa laenuvõtjaid ostab Tallinnas vana korteri.

Autor: Eric Sheripov