Võrreldes esialgse versiooniga on täna vastuvõetav ravikindlustusseadus muutunud vähem radikaalsemaks võrreldes seaduse algatamise ajaga.
Seaduse esialgne eesmärk oli suurendada oluliselt raviteenustele minevat raha ravimi- ja töövõimetuskulude kärpimise arvel.
Seaduse täna hääletamisele minev versioon küll muudab tasakaalupunkti raviteenuste kasuks, kuid mitte nii radikaalselt, kui esialgu plaanitud.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius ütles, et seaduse iseloomu mõjutavad lähenevad valimised. 'Pole kindel, et väga radikaalne seadus on valijate ootus,' ütles Vilosius.
Tema hinnangul peaks sellise kaaluga seadusi võtma vastu esimesel või teisel aastal pärast valimisi, mitte vahetult enne valimisi.
Ravikindlustusseadus käsitleb 5 mld krooni ravikindlustussraha kasutamist.
Sellest seadusest sõltuvad 30 000 meditsiinitöötaja sissetulekud, haiglate ülalpidamine, järjekordade pikkus eriarsti juurde pääsemiseks, perearstindus, soodusravimid ning haigestumisel töövõimetus- ja sünnituspuhkuse raha suurus, samuti hambaravi kulud.