• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 28.06.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ühispank jäi kohtus Silvese majast ilma

Pangal ei õnnestunud seega vähemalt esimesel katsel tõestada, et kuigi krohvi pudendav karbikujuline eramu Pirita-Kosel on mitu korda edasi müüdud, on tegemist teeseldud tehingutega ja maja valitseb ikkagi Silves ise.
Maja, mida täna valvavad kurjad koerad, oli panditud ligi 1,2 mln kr laenu tagatiseks Krediidipangale. 1997. a oli dollaripakkide ja metallikoormate aegu meenutav hoone lisaks kohtu poolt arestitud. Seda oli vaja, et tagada Silvese teise võlausaldaja, Ühispanga (ÜP) ühe eelkäija Põhja-Eesti Panga (PEP) 4,4 mln kr nõue Tiiu Silvese firma Silves Enterprises vastu.
PEPilt võetud laenu käendas Silves ise. Maja turuväärtusest, mis võib küündida umbes 2?3 mln kroonini, piisanuks nii Krediidipanga kui suures osas ka ÜP võla kustutamiseks.
1999. a, mõned päevad enne kohtuotsust, mis ÜP kasuks 3,9 mln kr välja mõistis, kustutati tol ajal kohtutäiturina töötanud Ingrid Aljase eestvõttel arestimärge. Nii muutus võimalikuks maja mitu korda edasi müüa.
Arestimärke kustutamisel kasutati ära kohtu juriidiline näpuviga. Kuna maja oli eelmainitud laenuga seoses panditud Krediidipangale, tulnuks enne maja arestimist hankida Krediidipanga kui pandipidaja nõusolek.
Silvesed kasutasid näpuvea ära. Tehingud majaga vormistati ametiasutustes nii kiiresti, millest tavakodanik saab unistada. 15. märtsil 1999 kinnitas Margus Heeki advokaadibüroo maja piiratud enampakkumise tingimused. 18. märtsil 1999 toimus tehing. Ostja selgitati seega kahe päevaga. Tavaliselt kulub mitu nädalat.
Kohtuistungil väitsid Silveste esindajad, et enampakkumisest võttis osa palju inimesi ja nendega kõneldi telefoniga.
Notar vormistas tehingu ühe päevaga, tavaliselt kulub lepingu ettevalmistamiseks ja dokumentide kokkusaamiseks 3?5 päeva. Maja ostis väidetavalt Tiiu Silvese poja elukaaslane.
24. märtsil 1999 müüdi maja edasi, väidetavalt elukaaslase sõbrannale. Nelja tööpäeva jooksul pidi hooneregistris registreeritama eelmine leping, tavaliselt kulub selleks kuni 15 päeva ning kätte saadama õiend omanikustaatuse kohta, milleks tavalisel kulub kümmekond päeva.
Nii müüdi maja justkui Krediidipanga võla katteks. Pärast teist edasimüümist 1999. a panditi maja aga uuesti Krediidipangale. Seekord umbes 400 000 krooni võrra väiksema, umbes 800 000?900 000kroonise (54 000dollarilise), võla katteks kui esimesel korral.
Krediidipank säilitas kontrolli maja üle. Silvesed samuti. Muidu oleks kohtutäitur maja müüki pannud.
Tallinna linnakohus jõudis otsusele, et ÜP pole majaga toimunud tehingute osapool ning jättis panga kaotajaks.
ÜP avalike suhete juht Evelin Pull teatas, et otsus kaevatakse edasi.
Kaunis tänav 14 ümber askeldav mees teatas eile, et ?kui katsute majja siseneda, kutsuge parem kohe koroner (mõrvauurija ? toim.), sest koerad murravad maha.? Mees ei soostunud end esitlema ega ühegi kontaktisiku numbrit andma.
ÜP-l jääb veel võimalus suunata hagi riigi vastu, sest riigiametnike vea tõttu kustutati arestimärge ja saadi maja mitu korda edasi müüa.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele