• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,22%6 211,68
  • DOW 30−0,1%44 451,62
  • Nasdaq 0,81%20 366,65
  • FTSE 100−0,09%8 777,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,79
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,22%6 211,68
  • DOW 30−0,1%44 451,62
  • Nasdaq 0,81%20 366,65
  • FTSE 100−0,09%8 777,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,79
  • 05.07.02, 10:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mai seisuga eksport kukkus 12%, import kasvas 8%

Tänavu maikuus kukkus ekspordi maht võrreldes möödunud aastaga 12 protsenti, import kasvas 8%.
Ekspordi kahanemisele ja impordi kasvu tõttu kasvas kaubavahetuse puudujääk mais võrreldes möödunud aasta sama ajaga 134% 2,1 miljardi kroonini.
Tänavu aprillis oli kaubavahetuse puudujääk 2,3 miljardit krooni. Aprillis võrreldes möödunud aasta aprilliga oli puudujäägi kasv 21%.
Statistikaameti andmetel oli Eesti väliskaubanduse käive põhikaubandussüsteemi järgi 2002. aasta mais esialgsetel andmetel 11,7 miljardit krooni, sellest eksport 4,8 miljardit krooni (41%) ja import 6,9 miljardit krooni (59%).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võrreldes tänavuse aasta aprilliga jäi eksport samale tasemele.
Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli mais 67% (aprillis 68%) ja SRÜ riikide osatähtsus 4% (aprillis 6%).
2002. aasta aprilliga võrreldes suurenes peamiselt metalli ja metalltoodete (64 miljoni krooni võrra), mineraalsete toodete (23 miljoni krooni võrra) ning tekstiili ja tekstiiltoodete (18 miljoni krooni võrra) eksport. Samal ajal vähenes transpordivahendite (51 miljoni krooni võrra), masinate ja seadmete (36 miljoni krooni võrra) ning puidu ja puittoodete (29 miljoni krooni võrra) väljavedu.
2002. aasta aprilliga võrreldes vähenes import 3%. Import sisetarbimiseks vähenes 4%, kaupade sissevedu Eestis töötlemiseks vähenes 1%.
Euroopa Liidu riikide osatähtsus impordis oli mais 60% (aprillis samuti 60%) ja SRÜ riikide osatähtsus 9% (aprillis 11%).
2002. aasta aprilliga võrreldes suurenes peamiselt transpordivahendite (84 miljoni krooni võrra) ning metalli ja metalltoodete (19 miljoni krooni võrra) import. Samal ajal vähenes masinate ja seadmete (196 miljoni krooni võrra), puidu ja puittoodete (42 miljoni krooni võrra), keemiatööstuse tooraine ja toodete (26 miljoni krooni võrra) ning mineraalsete toodete (23 miljoni krooni võrra) sissevedu.
Eesti suurim ekspordi- ning impordipartner oli jätkuvalt Soome.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele